Lennundus on valdkond, mida ei maksustata nagu teisi transpordiliike ja millele makstakse kõvasti peale. See on viinud olukorrani, kus lennuliiklus on tihenenud ja lennatakse üha rohkem. Korraga on maailmas õhus ligi 19 000 lennukit.
Prognoositakse, et aastaks 2036 lennuliiklus kahekordistub. Lennureisijaid on siis 8 miljardit aastas. Lennunduse kasv tuleb asjaolust, et pärast teist ilmasõda taheti soodustada inimeste omavahelist läbikäimist ja sellest ajast on soodustatud lennunduse arengut. 1944. aastal lepiti Chicagos kokku, et riikidevahelisi reisi-, kauba- ja postilendusid toetatakse. Leppest on möödas juba 70 aastat ja midagi pole muutunud. Näiteks ei maksta lennukikütuse ja lennupiletite pealt käibemaksu, vahendab Helsingin Sanomat.
Chicago leppega on ühinenud maailmas 191 maad. Euroopas toetatakse kommertslendusid 27 miljardi euroga aastas. Kui Euroopa-siseste lendude piletitele kehtestataks 15-protsendiline käibemaks, siis saaks Euroopa Liit juurde 11 miljardit eurot tulu.
Muutus tähendaks seda, et kõik riigid lepivad omavahel kokku. Käibemaksudirektiivi järgi ei saa Soome ise kehtestada käibemaksu välismaa lennupiletitetele.
Paljudes riikides on ka kodumaiste kommertslendude kütus maksuvaba, nii ka Soomes. Sellest johtuvalt makstakse Soomes kohalikele lendudele aastas peale 63 miljonit eurot. Soome-siseste lendude piletite eest küsitakse käibemaksu, aga mitte tavapärases määras, 24 protsenti, vaid alandatud määras 10 protsenti. 10-protsendiline käibemaks on ka rongi- ja bussipiletitel.
Sellega lennuliikluse toetused ei lõppe. Riik toetab ka lennujaamade arendamist. Soome lennujaamade haldusfirma Finavia info kohaselt tasub end ise ära vaid Helsingi-Vantaa. Kõigile ülejäänutele makstakse peale kokku 20 miljonit eurot aastas. Lisaks makstakse peale lendudele, mis asuvad Helsingist enam kui kolmetunnise autosõidu kaugusel nagu Savonlinna ja Varkaus – selle peale kulub aastas miljon eurot. Kokku maksti 2012. aastal lennuliiklusele Soomes peale 90 miljonit eurot.
Toetust saavad ka muud transpordiühendused. Näiteks teedevõrgu arendusse läks 2 miljardit eurot ja raudteeliiklusesse üle 200 miljoni euro.
Kui palju maksaks aga lendamine siis, kui see oleks maksustatud nagu kõik teised transpordiliigid? Kui võtta aluseks edasi-tagasi Taimaa lend, mis maksab praegu 700 eurot, siis koos maksudega maksaks see 1200 eurot ehk 500 eurot enam. Ehk siis ühe inimese edasi-tagasi Taimaa reisile maksavad kõik teised maksumaksjad, näiteks autoga sõitjad 500 eurot peale.
Tõenäoliselt lennuliiklust sarnaselt teiste transpordiliikidega maksustama ei hakata isegi kõige suurema keskkonnakaitse puhul, kuna lobbytegevus lennuliikluse kaitseks on maailmas väga tugev. Küll aga annab inimestel vähendada keskkonna saastust sellega, et vähem lennata.
https://www.hs.fi/kuukausiliite/art-2000005915677.html
