Norra naftafond on nii suur, et sellega saaks üles osta kõik maailma lennufirmad ja raha jääks veel ülegi. Selle maht on Norra 5,2 miljoni elaniku kohta kolossaalne – 869 miljardit eurot. See on 16-kordne Soome riigi eelarve.
Naftafond tegutseb Norra keskpanga juures ja selle seisu saab igaüks reaalajas vaadata. Kui jagada see summa kõigi Norra elanike vahel ära, on see igaühe kohta 160 000 eurot. Ja see summa ajas kogu aeg suureneb, vahendab Helsingin Sanomat.
Norra on seoses oma naftafondiga teinud kõik õigesti. Esiteks ei jagatud seda raha kohe ära, vaid pandi tallele. Teiseks ei alandatud makse, nagu paljudes teistes riikides on tehtud. Naftarahal ei lastud muud majandust mõjutada, kuigi surve oli tugev. Ent Norra riik seisis sellele vastu ja pani ettevõtted valiku ette: võtke või jätke.
Naftat leiti Norras 1969. aastal ja sellest ajast alates on riik ise õppinud naftat pumpama ja seda kasutama. Kadunud on sõltuvus välisfirmadest ja Norra on võtnud nafta ja sellest saadud raha oma kontrolli alla. Välditud on teiste sarnaste riikide vigu: korruptsiooni ja olukorda, kus naftaraha tõstab hinnad lakke ja suretab kogu ülejäänud majanduse välja.
Riigi naftafond asutati veidi hiljem, 1990. aastal. Pärast 2008. aasta finantskriisi on naftafondi maht plahvatuslikult kasvanud. Selle väärtus on 10 aastaga neljakordistunud. 19 aastaga on fondi maht kasvanud enam kui 30 korda.
Fondi varadest 70 protsenti on ettevõtete aktsiates. Fondil on osalus 9000 ettevõttes 72 riigis. Enamus on Läänes, aga ka Aasia osa kasvab. Kontor on fondil ka Singapuris. Soomes on fondil osalusi 5,8 miljardi eurot eest. Põhimõte on nagu kõigi teiste investeeringute puhul: mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem tasub panna raha aktsiatesse. Ajalooliselt on aktsiate tootlus olnud kõige suurem, kuigi lühiajaliselt võib nende väärtus suures ulatuses kõikuda.
Norra naftafondi perspektiiv on pikem kui paljudel teistel. Fondi abil kogutakse raha ajaks, mil naftat enam pole. Eesmärk on, et fondist saaksid ilusti ära elada kõik järgnevad inimpõlved. Tulevastele norrakatele on see omamoodi turvapadi.
Fondi tootlus on keskmiselt olnud 4 protsenti aastas. Seaduse järgi ei tohi fondist kasutada rohkem kui kasvu osa. Norra puhul tähendab see iga-aastaselt ligi 7 protsenti SKP-st. Fondi vahenditest makstakse kinni näiteks tervishoiuteenused, sõiduteed, kultuurielu ning piirkondlikud ja põllumajandustoetused – seda kõike maailma tipptasemel. Tänu fondile on võimalik teha neid kulutusi igavesti.
Norra naftafond on üks maailma suurimaid investoreid, millele kuulub ligi 1,5 protsenti kõigist maailma börsiettevõtetest. Enamasti on suuremad investorid kas pensionifondid, riskikapitalifondid või diktatuurirežiimid. Norra on aga demokraatlik maa. See seab omad piirangud. Norra investeerib ainult eetilisse majandusse. Nii näiteks ei investeerita ettevõtetesse, mis valmistavad sigarette või tuumarelvi või mille sissetulek on seotud söe põletamisega. Samuti ei investeerita ettevõtetesse, mis kasutavad lapstööjõudu, kus ei austata inimõigusi või mis palju keskkonda saastavad.
Norra fondi osalus nii Euroopa kui Soome börsiettevõtetes on keskmiselt 2,5 protsenti. See pole suur, aga ometi märkimisväärne osa. Sellise osalusega ollakse ettevõtetes suuremate investorite hulgas.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005907496.html
