Koos Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust on põhja pool tekkimas 8 väiksema riigi baasil uus Hansaliit, mida lisaks toetab ka Saksamaa. Uueks Hansaliiduks kutsutakse liitu pärast seda, kui Financial Times sellest kirjutas.
Selle grupi juhtmaa on Holland, aga ka Soome räägib üha aktiivsemalt kaasa. Lõuna-Euroopa maad on aga sellest ärritatud, samuti Prantsusmaa, vahendab Yle.
Uude Hansaliitu kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Taani, Iirimaa, Holland. Lisaks Saksamaa.
Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire ründas uut Hansaliitu väites, et see lõhub ja nõrgestab Euroopat. Prantsusmaad ennast samas süüdistatakse Euroopa lõhestamises lähtuvalt julgeoleku- ja kaitsepoliitikast. Prantsusmaa on ajanud viimased aasta otsa Euroopa armee asja.
Prantsusmaa kardab ka seda, et seoses Hansaliiduga tugevneb Saksamaa roll Euroopa Liidus. Kardetakse ka seda, et Angela Merkeli asemele võib Saksamaa juhiks tõusta veelgi karmimaid majanduslikke meetmeid taotlev juht.
Lõuna-Euroopas aga ei vaadata Hansaliidu peale üldse hästi. See on ka arusaadav, kuna seal oli kriis kõige sügavam. Samuti peavad Lõuna-Euroopa riigid tegelema rohkem pagulaste küsimusega. Lõuna-Euroopa riigid tunnevad, et uus Hansaliit jagab Euroopa kahte ossa. Samas saadakse, aru, et Hansaliiduga tahetakse luua vastukaalu Saksa-Prantsuse teljele pärast Suurbritannia taandumist.
Hansaliidu maad pole samuti kõiges ühtsed, seda näiteks kaitseküsimustes. Rahvaarvu poolest on Hansaliit oma 50 miljoni elanikuga väiksem kui Itaalia.
Lõuna-Euroopas tekitab küsimusi ka Hansaliidu nimi. Vanasti oli Saksamaa Hansaliidu juhtmaa ja ka praegu nähakse selle taga Saksamaa kõrvu paistmas – et selle läbi suurendab Saksamaa oma mõjujõudu Euroopas. Lisaks kuulub uude liitu maid, mida vanas ei olnud nagu Soome, Taani ja Iirimaa. Soovitatakse mõelda uue nime peale, aga „Põhja- ja Baltimaade koostöö” pole eriti seksikas.
Hansaliitu peab eriti tähtsaks Holland. Varem oli Hollandi liitlane Suurbritannia, aga nüüd otsitakse uusi mõttekaaslasi. Holland on Euroopa Liidu suhtes kriitilisem kui Saksa- ja Prantsusmaa, seetõttu on Hollandil üksi raske.
Hansaliit pakub ka vastukaalu populistlikele maadele Ida-Euroopas nagu Poola, Tšehhi, Ungari, Austria ja Itaalia.
Soome saab Hansaliidust kasu eelkõige seetõttu, et saab teha koostööd sarnaselt mõtlevate maadega. Hansamaad on väiksed avatud majandused, mis on sõltuvad rahvusvahelisest kaubavahetusest ja toetavad majanduslikke kärpeid. Hansaliit sündis riikide rahandusministrite eestvõttel.
https://yle.fi/uutiset/3-10527503
