Eestlastest pere elab Lõuna-Karjalas Lappeenrannas juba tosin aastat. Laps sündis Soomes, käis seal lasteaias ja nüüd on koolilaps. Tema kodune keel on eesti, kuid soome keelega saab ta sama hästi hakkama.
Kui vanemad lasteaia hoovil kasvatajaga soome keeli vestlesid, vaatas laps neile otsa ja rääkis eesti keelt, seejärel jätkas kasvatajaga samal teemal soome keeles.
Koolisüsteemi peavad vanemad mõnusaks. Eelkoolis näiteks ei sunnitud lapsi nui neljaks tähti õppima – kui lapsel esialgu selle vastu huvi puudus, võeti aega huvi äratamiseks, vahendab Pere ja Kodu.
Koolis esimestel aastatel hindeid ei panda, paar korda aastas tehakse vanematele lapse arengust ülevaade. Kool on mänguline ja alguses pehme üleminekuga, lastel on endal võimalik valida, mis tegevus neid sel päeval huvitab.
„Loomulikult järgitakse õppeprogrammi, kuid millised raamatuid lugema õpetamiseks kasutatakse või mis on tunniplaani järjekord, selle osas on vabad käed,” kirjeldab pereema. „Lastest ei üritata kohe esimesel kooliaastal imelapsi teha.”
