Vihakuritegude arv on Soomes tõusnud viimasel ajal rekordiliselt kõrgele tasemele ja seda eriti pärast Turu terrorirünnakut.

Levinumad vihakuriteod on sõnalised ähvardused, solvamised ja muud tülitamised. Möödunud aastal kasvas vihakuritegude hulk 8 protsenti, vahendab Hesingin Sanomat.

Lisaks sõnalistele ähvardustele on kasvanud ka vägivallakuritegude arv. Vihakuritegudeks peetakse selliseid kuritegusid, mille põhjuseks on süüdlase eelarvamused või viha ohvri rahvuse, usu või seksuaalse suundumuse suhtes.

Politsei registreeris eelmisel, 2017. aastal kokku 1165 kuriteoteadet seoses vihakuritegudega. See number on viimase paarikümne aasta suuruselt teine. Möödunud aastast rohkem pandi vihakuritegusid toime vaid 2015. aastal, mil Soome saabus korraga üle 32 000 pagulase.

Pärast 2015. aastat on vihakuritegude arv küll langenud, aga jäänud püsima varasemast kõrgemale tasemele. Kõige rohkem vihakuritegusid registreeriti eelmisel aastal augustis ja septembris, mis on seletatav Turu pussitamisega. Maroko mees tappis Turu kesklinnas 18. augustil kaks ja haavas kaheksat inimest. Pärast seda sagenesid viharünnakud nii välismaalaste kui Soome ajakirjanike suhtes. Kõige rohkem vihakuritegusid registreeriti Helsingis ja Turus.

Pooled registreeritud vihakuritegudest olid sõnalised, kolmandik vägivaldsed. Sõnaliste ähvarduste arv kasvas aastaga 42 protsenti. Kasv tuli paljuski sellest, et Helsingi politsei juures alustas tegevust eraldi vihakuritegude üksus, mis hakkas aktiivselt kuritegusid registreerima. Seega ei saa pelgalt numbrite põhjal väita, et kuritegude arv oleks tegelikkuses poole võrra kasvanud.

Samas ei näita teated kogu kuritegevuse taset, kuna kõiki kuritegusid ei registreerita. Kuritegude registreerimist mõjutavad ka politsei käsutuses olevad võimalused.

Vihakuritegudest 70 protsenti olid põhjustatud eelarvamustest või vihast ohvri rahvuse või päritolu suhtes. Enamus kuritegudes süüdistatutest olid soomlased. Usulise taustaga vihakuritegusid oli 20 protsenti. Ka nende hulk kasvas enam kui poole võrra. Ohvrid olid enamasti islamiusulised ja enamus kuritegudest pandi toime internetis.

Ohvri puudega seotud vihakuritegude hulk oli 5 protsenti ja seksuaalse orientatsiooniga seotud kuritegude hulk 4 protsenti. Lisaks olid veel mõned vihakuriteod, mis seotud ohvri soolise määratlusega.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005912098.html