Soomes elab küll 5,5 miljonit inimest, aga seda on liiga vähe, et tulevikus hakkama saada. Selleks hakkab Soome veelgi jõulisemalt töötajaid välismaalt meelitama.
Jutt on Soome tööle tulijatest, täpsustab siseminister Kai Mykkänen väljaandes Helsingin Sanomat.
Espoos on praegu juba iga viies õpilane koolis võõrkeelne. Kümne aasta pärast peaks välismaalt pärit inimesi olema juba kolmandik. Põhjus, miks välismaalt töötajaid meelitatakse tuleb asjaolust, et soomlasi on liiga vähe, et hakkama saada.
Lõuna-Soomes Uusimaal on praegu 18 000 töökohta täitmata ja inimesi oleks kohe vaja. Põhjus, miks töötajaid napib tuleb asjaolust, et soomlasi sünnib liiga vähe ja noori inimesi ei jätku.
Prognooside kohaselt hakkab Soome rahvaarv langema 2035. aastal. See on suur erinevus võrreldes varasemate prognoosidega, mis ennustasid pidevat kasvu. Soome majanduse seisukohalt on see halb uudis, sest tulevikus jääb vähemaks neid, kes makse ja pensione maksavad.
Soomes on suhtumine migratsiooni seinast seina. On neid, kes on poolt ja neid, kes on vastu. Enamus soomlasi hindab aga olukorda kainelt. Kui inimesed välismaalt Soome tööle tulevad, siis pole nad koormaks, vaid vastupidi. Välismaalt Soome tööle tulnud inimestest on 90 protsenti hõivatud, Soome keskmine on 72 protsenti.
Mykkänen tuletab meelde, et sündimus on madal igal pool Euroopas, mistõttu konkureerivad riigid omavahel inimeste pärast. Eriti hinnas on kogemuste ja hea haridusega inimesed.
Mykkänen räägib külaskäigust Kajaanisse, kus tegutseb mängude loomisega tegelev IT-firma Critical Force. Ettevõttel on krooniline puudus töötajatest ja nüüd veetakse neid lennukiga kohale Lõuna-Koreast. Kainuusse on lihtsam leida töötajaid Koreast kui Helsingist.
Kuigi Soome tahab värvata rohkem töötajaid, see tihtipeale ei õnnestu. Takistuseks on saanud bürokraatia, seda eriti väljastpoolt Euroopa Liitu tulijate puhul. Inimesed peavad tööluba ootama terve aasta, kuigi seadus näeb ette neli kuud. Eesmärk on lühendada tööloa taotlemise protsess kahe kuuni ja paari aasta pärast juba ühe päevani.
Samal ajal müüb Soome ennast tervele maailmale: peamised trumbid on turvaline elukeskkond, lastega perede soodustused ja puhas loodus.
Mis puudutab kriisipiirkondadest tulijaid, siis pooldab Mykkänen kriisikeskuste loomist väljapoole Euroopa Liitu. Seal tehakse selektsioon, kes võetakse vastu ja kes mitte. Need, kes loa saavad, määratakse kvoodi alusel teatud Euroopa Liidu riikidesse. Praegu on olukord kontrolli alt väljunud ja inimkaubitsejad otsustavad, kes ja kuhu saadetakse.
Väljapoole Euroopa Liitu rajatavatele keskustele on ELi sees eri põhjustel suur vastuseis. Mykkänen siiski loodab, et selle eelistest saadakse varsti aru. Enne Euroopa Liidu lõplikku otsust peab aga Soome olema jätkuvalt valmis sarnaseks kriisiks nagu oli 2015. aastal.
Soomes on menetluses eelnõu, mille kohaselt hoitakse pagulasi piiritsoonis niikaua eraldi keskustes kinni, kuni nende kohta otsus tehakse. Sellisel juhul on neid vajadusel kergem välja saata.
