Soomes on kohati väga suur probleem narkootikumide tarvitamine laste hulgas, kuna mõnuained on muutunud üha kättesaadavamaks.
Väga väike on ka vanemate teadlikkus. Üks Soome pereema polnud isegi teadlik sellest, et tütar on narkootikume proovinud. Siis aga selgus, et tütar on narkomaan, kes tarvitab narkootikume koolis, vahendab Yle.
Ema hakkas halba kahlustama siis, kui 8. klassis õppiv tütar muutus kinniseks ja enam ei rääkinud. Šokk aga saabus siis, kui helistati koolist ja räägiti lapse probleemist narkootikumidega.
Ema otsis läbi tütre toa ja leidis rahustavaid tablette ning rohelist puru. Pärast tahtis ta tütrega rääkida, aga tekkis riid. Pärast seda kaotas tüdruk teadvuse. Kiirabi viis tüdruku ära ja ema sõitis järele. Lapse verest leiti rahusteid, hašisit ja metamfetamiini.
Pärast osales ema psühhiaatriakliinikus korraldatud nõupidamisel. Tütar tunnistas, et vajab abi. Üheainsa päeva jooksul oli ema elu pööranud pea peale. Talle oli see täielik šokk.
Pere elab Kuopio ligidal Siilinjärvis. Sealkandis on laste narkomaania levinud viimastel aastatel kulutulena. Lastekaitse kliendid on 12-aastased narkomaanid.
Narkootikumide tarvitamine käib käsikäes alkoholi tarvitamise vähenemisega. Alkohol asendub kanepiga ja edasi tuleb juba kangem kraam. Väga palju lapsi on tulnud narkomaania pärast vanematest eraldada. Ühest Kuopio koolist viis politsei hiljuti ära neli uimast noormeest, kes olid keset koolipäeva kanepit suitsetanud.
Kui veel mõni aasta tagasi oli lastel taskupõhjas mõni gramm kanepit, siis nüüd juba 50 grammi. Politsei info kohaselt on narkootikumid muutunud kergesti kättesaadavaks ja neid tarvitatakse üha nooremalt.
Koos narkootikumidega kuuluvad alaealiste ellu järjest enam väljapressimised, võlad, röövid ja peksmised. Teinekord saadakse lapse narkomaaniast teada, kui temast on saanud peksu ohver.
Politsei info kohaselt on nende tegevus praegu tulekahju kustutamine. Probleemidega tuleks tegeleda juba ennetavalt. Olukorda raskendab see, et narkootikumid on väga kergesti kättesaadavad. Näiteks möödunud aastal tunnistas 40 protsenti 8-9. klassi õpilastest, et narkootikume on kodukohast kerge saada.
Kui Kuopio ema oma tütrel narkoprobleemi avastas, leidis politsei tütre asju läbi otsides, et laps hankis kraami läbi Tor-võrgustiku Sibulakanali. Tütar olid end registreerinud kasutajaks, maksnud kauba eest bitcoinide abil ja tellinud need kirja teel kodusesse postkasti. See tundus sama lihtne nagu turul käimine.
Tütar oli samuti imestunud kui lihtne see on ja et keegi ei saa teada.
Kuopio sotsiaaltöötaja väitel on noorte narkoprobleem muutunud teravamaks seoses nutitelefonide äppide kasutamisega. Narkomaanist tütre ema on arutanud, miks tema tütrest sai narkomaan. Tütar põdes depressiooni, tal tekkisid uued sõbrad, kes kasutasid teda ära.
Politsei info kohaselt panebki lapsi narkootikume tarvitama ahastus, vajadus sõprade järele ja tahtmine proovida. Kui kambas on keegi, kel on narkootikume, siis pakub ta teistele ja ütleb, et see aitab probleeme lahendada. Nii see lähebki.
Kui lapsel avastatakse narkoprobleem, siis tuleb talitada kiiresti. On tähtis kiiresti abi otsida, nii lapse kui vanema jaoks. See saadab noorele sõnumi, et temast hoolitakse. Kui lasta asjadel omasoodu minna, läheb asi ainult hullemaks.
Tavaliselt on laste puhul narkoprobleemi raske tuvastada, kuna vanematel on seda raske tunnistada ja nad ei usu seda. Kui noorel avastatakse narkoprobleem, siis pakutakse talle vastavate asutuste tuge. Mõnedel juhtudel aga on vaja laps perest eraldada. Kui lapsest on saanud narkomaan, siis tavaliselt jäävad koolisõbrad üldse kõrvale ning tekitav täiesti uued sõbrad ja tuttavad.
Kui nooruk narkosõpradest lahutada, siis esimene asi on vanade „mängusõprade ja mängukoha vahetus”. Nooruk eemaldab oma telefonist kõik numbrid ja esialgu tundub, et on üksi. Siis on tähtis, et asemele tuleksid õpingud, harrastused, sõbrad ja terve paarisuhe.
Teinekord aitab lapse teise kohta elama saatmisest. Nii juhtus Kuopio tüdrukuga, kes saadeti Soome teise otsa sugulaste juurde elama. Vanas koolis jätkamine pole sageli lahendus, eriti siis, kui seal toimub narkootikumide tarvitamine.
Tagantjärgi on ema tuvastanud mitmeid ohumärke. Näiteks rääkis tütar teda häirivast nahaprobleemist, aga tema juttu ei võetud tõsiselt. Siit on õppetund ka teistele vanematele: lapse juttu tuleb hoolikalt kuulata ja lapsega arvestada. Narkootikumid pole tingimata probleemide põhjus, vaid tagajärg, kui laps on tõrjutud.
https://yle.fi/uutiset/3-10507796
