Loomaomanikud toovad omaenda loomi varjupaika kui „leituid” põhjusel, et sellega pääsevad nad looma varjupaika toomise kuludest.
Enamasti viiakse loom ära siis, kui väike armas kutsikas suuremaks kasvab ning kakab ja pissib põrandale või hammustab inimesi. Koerast vabanemine on raske otsus ja taustal võivad olla majanduslikud põhjused. Varjupaika viimist peetakse kõige soodsamaks lahenduseks, vahendab Yle.
Üle 20 aasta varjupaigas töötanud Jussi Nummiola saab kohe aru, kas tegemist on inimese oma koeraga või on loom päriselt leitud. Kui „leitud” koer hüppab rõõmsalt autost välja ja järgneb saba liputades inimesele, siis tekib kohe kahtlus, et tegemist pole leitud loomaga. Tavaliselt jookseb leitud koer kohe kaugemale, kui lahti pääseb, räägib Nummiola.
Enamasti tuuakse varjupaika segaverelised koerad, kes on saadud tasuta. Algul on need koerad kutsikana ilusad, aga ei arvestata sellega, kui ruttu koer suureks kasvab.
Probleemsed koerad võivad käia ühe omaniku käest teise kätte, enne kui varjupaika satuvad. Seaduse järgi peab igal omavalitsusel olema koht, kuhu leitud loomad paigutada. Seal hoitakse looma vähemalt 15 ööpäeva, pärast mida võib looma müüa, anda uuele omanikule või magama panna.
Kui koer on vähegi sotsiaalne ja võtab õppust, siis leitakse talle uus kodu. Aga kui juhtum on lootusetu, siis pannakse koerad magama. Koera magama panemise ehk eutanaasia hinnad kõiguvad loomaarstide juures 150-200 euro vahel ja sõltuvalt tuhastamisest.
Kui koer on kadunud, siis aitab omanikku leida kõige paremini sotsiaalmeedia. Eri gruppide ja lehtede kaudu on koerad leidnud tagasitee omaniku juurde või siis uue kodu. Üks mees üritas tuua lausa kaks „leitud” koera, aga sotsiaalmeedia kaudu tunti omanik ära. Tavaliselt on sellistel puhkudel omanikud ise oma veast aru saanud ja koera varjupaigast ära toonud. Koer tagastatakse omanikule tasu eest. Neile loomadele, kelle omanikku ei leita, püütakse otsida uus kodu.
Keskmiselt läheb ühe leitud koeraga tegelemine omavalitsusele maksma 185 eurot. Hind erineb aga olenevalt omavalitsusest. Praegu parlamendis menetluses oleva seadusemuudatuse kohaselt peab edaspidi olema koeral märgistus, mis vähendab kadumiste hulka. Soomes pole veel kehtestatud koerte kohustuslikku kiibistamist, mistõttu sörgib Soome ses osas teistel riikidel sabas.
Praegu on Soomes märgistatud ligi 80 protsenti koertest. Koer märgistatakse mikrokiibiga, mis pannakse naha alla. Uus loomakaitseseadus, mis kehtestab sundkiibistamise jõustub Soomes 2021. aastal. Vastutus leitud loomade ja varjupaikade eest läheb omavalitsustelt üle maakondadele.
https://yle.fi/uutiset/3-10480651
