Õppimisraskused, kodune kasvatus ja hirm on põhjused, miks üha vähem soomlasi oskab jalgrattaga sõita.

Soomes tehtud teadustöö järgi on 5-6 protsendil alla 12-aastastel lastel neurobioloogiline arenguhäire, mida on seni vähe uuritud, aga mis takistab jalgrattaga sõidu õppimist. Lõpuks lapsed õpivad rattasõidu ära, aga see nõuab palju rohkem tööd, vahendab Yle.

Motoorsete oskuste õppimisraskus mõjutab neil lastel ka muud liikumist, mis ei ole nii sujuv nagu teistel. Need lapsed hakkavad vältima ka muud liikumist, kui nad saavad aru, et ei suuda teistega sammu pidada.

Rattasõidu õppimine nõuab kannatlikkust ka vanematelt. Paljud vanemad loobuvad, kui laps vedu ei võta.

Vanemate toetus on õppimisraskustega lapse rattasõidu puhul oluline, kuna lapsed seda ise ära ei õpi.

Õppimisraskused võivad olla geneetilised, aga seotud ka rasedusaegse arenguga. Õppimisraskustega poisse on rohkem kui tüdrukuid.

Soomes on palju lapsi, kes ei oska rattaga sõita. Eriti suur on rattasõidu oskuse puudumine sisserännanud laste seas. Rattaga sõitma on aga võimalik õppida ka vanemas eas. Soomes korraldatakse rattasõidu koolitusi täiskasvanutele.

Lastel ei teki rattasõidu harjumust seetõttu, et vanemad sõidutavad lapsi väga palju autoga. Vanemad, kes ise rattaga ei sõida, näevad rattasõidus ainult ohtusid ja see hirm kandub üle lastele.