Trondheimi ülikooli riigiõiguse professori Jo Jakobseni väitel pole Soome ja Rootsi enam sõjaliselt neutraalsed ning neid võib pidada NATO 30.ja 31. liikmesmaaks.
Praegu Norras käimasoleval suurel NATO õppusel Trident Juncture 2018 osalevad ka Soome ja Rootsi, ametlikult küll seoses oma kaitsevõime tugevdamise ja rahvusvahelise koostöö parandamisega. Soomest osaleb 600 sõjaväelast. Soomlased ja rootslased võitlevad Norrasse tunginud „põhja” üksustes, kelle vastas on „lõuna” üksused, mis üritavad maaletulekut aeglustada niipalju kui võimalik, vahendab Ilta-Sanomat.
Praegu on õppuse Trident Juncture 2018 lahingufaas ja see kestab kuni 7. novembrini. Soome Pori brigaadi laskurkompanii sõdurid alustasid kolmapäeval liikumist Tufsingdaleni ja Sömadaleni jõeorgu pidi Drevsjö väikelinna suunas Kesk-Norras. Peatselt hakkab „lõuna” nende liikumist takistama, võtab ala tagasi ja ründab vastu.
Trident Juncture eesmärk on NATO põhikirja 5. artikli järgi testida, kuivõrd suudab NATO kaitsta Norrat vaenlase rünnaku eest. Ametlikult Soome seda kaitsegarantiid ei testi, vaid arendab Norras oma kaitsevõimet. Ja harjutab Soome kaitsejõudude uut ülesannet: sõjalise abi andmist ja vastuvõtmist.
Ametlikult on Soome neutraalne, see tähendab pole ühegi sõjalise liidu liige. Tegelikkuses on aga Soome ja Rootsi sisuliselt NATO 30. ja 31. liikmesmaad, leiab Trondheimi NTNU ülikooli riigiõiguse professor Jo Jakobsen, kelle peamine uurimisteema on kaitsepoliitika.
See tähendab, et kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõjaline konflikt, on sellesse kaasatud ka Soome ja Rootsi juba ainuüksi Läänemere olulisuse tõttu. Teiseks peab NATO kaaluma, kas hõlmata artikkel 5-ga ka Soome ja Rootsi, kuigi nad pole sõjalise liidu liikmed.
Jakobseni väitel on Soome ja Rootsi olukord erinev Gruusia ja Ukraina omast. Viimatimainitud on vaid väikse sammu kaugusel liitu astumisest, kuid sellele vaatamata ei saanud nad NATO-lt mingisugust abi, kui sattusid Vene agressiooni objektiks 2008. ja 2014. aastal.
Siiani on Venemaa pidanud vastu tahtmist leppima Soome ja Rootsi lähenemisega NATO-le. Samas aga tooks liikmeks astumine endaga Soome jaoks kaasa riski, mis tähendab Venemaa-poolseid vastumeetmeid.
Nüüd on huvitav see, kuhu tõmbab Venemaa punase joone – ja see ei puuduta ainult Soomet ja Rootsit. NATO on USA juhtimisel laienemas mitmel rindel.
Punastest joontest on palju räägitud ka Norras ning sealt viibivate USA sõjaväelaste arvu on kavas tõsta 700 peale. Juttu on olnud, et neid võiks suunata kaugemale põhja, aga küsimus on, kui kaugele. Selles osas mängib Norra praegu Venemaaga teatud tasakaalumängu. Soome on Jakobseni väitel aga sellega paremini toime tulnud.
Pikemas perspektiivis võib aga Venemaa ja NATO omavahelisest nokkimisest ja mõjutamisest alguse saada ohtlik olukord ja areng, mida keegi ei soovi.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005885869.html
