Hansaliit on uuesti ellu ärganud, sest Soome ja 7 muud Põhja-Euroopa maad on pärast Suurbritannia lahkumise otsust taas ühinenud liiduks, et edendada vabakaubandust ja finantsdistsipliini. Hansaliit tahab olla tasakaalustavaks jõuks Saksa-Prantsuse telje kõrval.
Hansaliitu kuuluvad lisaks Soomele veel Eesti, Läti, Leedu, Holland, Iirimaa, Rootsi ja Taani. Liidu algus on olnud väga hoogne: kevadel esitati ühine kava Euroopa rahaliidu EMU reformimise kohta, vahendab Yle.
Hansaliidu tegevusel oli tulemus, sest Euroopa Liidus on hakatud üha enam rääkima eurotsooni ühisest rahandusministrist ja ühise vastutuse suurendamisest.
Täna, reede hommikul avaldatud ühises dokumendid nõuavad Hansaliidu liikmed Euroopa stabiilsusmehhanismi EVM tugevdamist ja iseseisvaks muutmist valitsusvälise rahastabiilsuse tagajana.
EVM asutati võlakriisi ajal selleks, et abistada hätta sattunud riike. See on rahvusvaheline organisatsioon, mida juhivad sinna raha paigutanud riigid. Nüüd on küsimus selles, kuidas EVM-i reformida. Hansaliidu riikidele lisaks saadi toetus veel Tšehhilt ja Slovakkialt.
Uus kava toetab Soome ja Euroopa maksumaksjat. Sellega püütakse vältida olukorda, kus Soome ja teised riigid peavad maksma peale, kui mõni riik uuesti kriisi satub, ütles Yle-le Soome rahandusminister Petteri Orpo.
Euroopa Komisjon ja Prantsusmaa on teinud ettepaneku luua finantsstabiilsuse mehhanismi kohta eraldi seadus. Selle visiooni kohaselt on Euroopal eraldi rahandusminister, kes vastutab ka finantsstabiilsuse eest.
Nemad näevad EVM-i majanduspoliitika vahendina ja sellise kohana, kust saab laenu, ütles Orpo. „Meie jaoks on aga tähtis, et see on kriisihaldusmehhanism – tugev ja iseseisev ja lahus ELi ülejäänud asustustest,” lisas ta.
Euroopa Liidu liikmesmaade juhid hääletavad uue asutuse osas detsembris toimuval tippkohtumisel. Stabiilsusmehhanismi reform on osa majandus- ja rahaliidu EMU reformipaketist.
Ametnikest allikate väitel veavad uut Hansaliitu Soome ja Holland.
Hansaliidu riikide ettepanek on, et edaspidi antaks laenu vaid maksujõulistele klientidele ja sellest ei saa teha liikmesmaade vahelist raha liigutamise hooba. Hansaliit soovib, et liikmesmaad kannaks ise hoolt oma majandusliku olukorra eest. Kui liikmesmaad satuvad raskustesse, siis selgitab EVM välja probleemide ulatuse ja tagasimaksevõime. Kui maksevõimet pole, siis laenu ei saa.
Hansaliidu riikide ettepaneku kohaselt vastutab liikmesmaade maksevõime eest EVM-i juht, aga otsuse toetuse andmise kohta teevad rahandusministrid. Tähtis on, et majanduslikku olukorda uuritakse enne, kui tehakse rahastamise otsus. EVM-i juht peaks siis olema maksevõimes kindel, enne kui ministrid hakkavad asja arutama – poliitilist otsust ei tehta enne, kui tehnokraadid on kindlaks teinud maksevõime.
Kreeka puhul näiteks olid poliitikud enne otsuste tegemist väga suure surve all. Praegu teeb rahastamise otsuseid ametnikest koosnev Euroopa Komisjon. Hansaliidu riikide arvates on probleem selles, et ametnikud mõtlevad rohkem Euroopa ühtsusele, neil pole huvi kaitsta teiste liikmemaade vara. Hansaliidu riikide ettepanek on võtta tööle vastutav juht, kes kaitseks teiste liikmesmaade huve. Pakutav kaheastmeline otsuste tegemise süsteem on kasutusel ka Rahvusvahelises Valuutafondis IMF.
Hansaliidu riikide poolt välja pakutud skeemi kohaselt peatatakse maksed kohe, kui liikmesmaa on maksejõuetu. Pall läheb tagasi liikmesriigile, kelle ülesandeks jääb maksevõime parandamine.
Võlglane kutsub kokku võlausaldajate koosoleku, kus arutatakse tingimuste üle. Võlglane on ise huvitatud kokkuleppest, mis võimaldaks täiendavat abi saada.
Kui ühist raha kasutada, siis kaasneb sellega kohustus oma rahaasjad korda teha, leppida kokku maksegraafikutes ja parandada maksevõimet.
Soomel on EVM-is raha kokku 1,4 miljardit eurot. Ühtlasi on Soome võtnud kohustuse suurendada oma kohustusi kokku 11 miljardit euroni. Hansaliidu riikide ettepaneku kohaselt jäävad need numbrid samaks.
EVM saab anda laenusid välja kuni 500 miljardi euro ulatuses. Praegu on summast kasutamata 400 miljardit. Kreeka on laenanud praeguseks vaid 90 miljardit.
EVM-i kapitali ei anta otse hätta sattunud liikmesmaadele, vaid kapital investeeritakse turvaliselt nii, et säilitada mehhanismi hea maksevõime. Liikmesmaadele välja laenamiseks hangib EVM raha turult.
https://yle.fi/uutiset/3-10485419?origin=rss
