Helsingi külje all asuv 35 tuhande elanikuga Kerava linnake tahab esitada Prantsusmaale väljakutse ja saada nii Soome kui terve Euroopa esimeseks kilekotivabaks linnaks.
Soomes kasutatakse aastas ligi 300 miljonit kilest poekotti ja sellele lisaks veel 900 miljonit õhukest puuviljakotti. Pärast kasutamist jõuavad kilekotid koos prügiga põletustehastesse, kus neist saab energia ja tuhk, või siis viiakse nad prügimäele. See pole aga kuigi keskkonnasõbralik, mistõttu on Kerava otsustanud midagi ära teha, vahendab Yle.
Kilekotivaba Kerava taga on ühe naise idee. See on kohalik biomaterjalide ja jäätmekäitluse asjatundja, keemiateaduste doktor Mari Granström. Ta osales kevadel linna korraldatud innovatsioonikonkursil oma kilekotivaba Kerava ideega. Ta võitis oma projektile 1000 eurot toetusraha ja hulgaliselt poolehoidjaid.
Projektiga on kaasa läinud praeguseks keskkonnaorganisatsioon WWF Suomi, kaubandusettevõtted HOK-Elanto, Kesko ja Alko ning terve hulk väiksemaid kohalikke ettevõtteid.
Granströmi eesmärk on algatada ühiskondlik projekt, milles kõik linna elanikud osalevad. Tähtis on, et inimesed ise leiaks alternatiive kilekottidele. Juba kaks poodi linnas – Alko ja Kalevantori K-market – on täiesti kilekotivabad.
Kerava kauplustes on avatud poekottide taaskasutuspunktid – see on nende jaoks, kel pole poekotti kaasas. Poest võetud kotid saab sinna tagasi tuua, samuti need kotid, mis on koju seisma jäänud.
Kerava linn ise on lubanud vähendada kilekottide kasutamist 50 protsendi võrra tuleva aasta lõpuks.
Granström päris kile kadumist ei usu, küll aga saab vähendada ühekordse kasutusega kile osakaalu. Seetõttu pole biolagunevad kilekotid lahendus, kuna need on samuti ühekordse kasutusega. Kodustes tingimustes biolagunevad kotid päris ära ei lagune ning neist jääb järele palju mikroplasti, mis on keskkonnale kahjulik. Biokilekottide tootmises kasutatakse keemilisi ühendeid, mis satuvad komposteerides mulla sisse.
Õhukestes puuviljakottide kasutatakse küll palju vähem kilet kui tavalistes poekottides, aga probleem on selles, et neid on kasutusel palju rohkem. Just need kotid põhjustavad metsloomade lämbumist, kui nad loodusesse satuvad.
Granström räägib, et pole veel aru saanud, mida tahetakse teha Prantsusmaal, küll aga on tal usku, et Keravast saab esimene linn nii Soomes kui Euroopas, mis on kilekotivaba.
Samal ajal piiratakse kilekottide kasutamist üle terve Soome, selleks on keskkonnaministeerium loonud vastava tegevuskava.
Kilekotivaba Kerava projekt käivitub ametlikult novembris. Aasta pärast tõenäoliselt Kerava veel päris kilekotivaba pole, küll on aga kindlasti midagi, millest teised linnad saavad õppust võtta.
https://yle.fi/uutiset/3-10459174
