Toetus Venemaa presidendile Vladimir Putinile on pööranud järsku langusse. Enne valimisi ligi 60-protsendilist toetust nautinud presidenti toetab pärast pensioniea tõstmist ainult 39 protsenti venelastest.

Nii madal toetus oli Putinil vaid enne 2014. aasta Krimmi okupeerimist, mil edukas sõjaline operatsioon presidendi taas populaarseks tegi.

Sõltumatuks peetava Levada keskuse uuringu kohaselt toetas Putinit septembrikuus vaid 39 protsenti venemaalastest. Veel juunikuus oli toetus presidendile 48 protsenti.

Möödunud aasta jaanuaris oli toetus presidendile 59 protsenti ehk niisama kõrge kui pärast Krimmi sündmusi. Kõige madalam oli toetus 2013. aasta augustis, mil vaid 30 protsenti pidas presidenti usaldusväärseks.

Usaldusküsitluses esitati inimestele küsimused 5-6 poliitiku kohta, keda nad kõige rohkem usaldavad. Toetus presidendile on küsitluste järgi madalam kui tema poliitikal.

Putini reiting on olnud kõrgeim 85 protsenti – nii palju inimesi väitis end toetavat Putini poliitikat. Seegi number on viimastel kuudel kõvasti kukkunud – nüüd toetab Putini poliitikat vaid 65 protsenti vastajatest.

Märtsikuus võitis Putin presidendivalimiste esimeses voorus ja tema toetusprotsent oli 76.

Putin allkirjastas möödunud nädalal seaduse, mille kohaselt tõuseb pensioniiga järk-järgult 5 aasta võrra. Praegu on naiste pensioniiga 55 ja meeste oma 60 aastat. Ligi 150 euro suurune rahvapension on inimeste jaoks oluline lisa, aga paljud jätkavad võimaluse korral tööl käimist.

Inimesed on pensioniea tõstmise vastu, kuna leiavad, et valitsus tahab lahendada probleeme rahva arvelt, ütles Levada keskuse juht Lev Gudkov väljaandele Vedomosti. Valitsus on rahva arvates ära võtmas midagi, mis neile ei kuulu.

Koos Putiniga on languses ka kaitseminister Sergei Šoigu ja välisminister Sergei Lavrovi toetus. Peaminister Dmitri Medvedevi toetus aga on püsinud muutumatuna – see oli septembris 10 protsenti.