Soome väikseim omavalitsus on 92 elanikuga Sottunga vald. Vald asib samanimelisel saarel ja kuigi seal pole enam poode, söögikohti ega avalikke teenuseid, ei anna elanikud alla.
Sottunga saarel pole ühtegi baari, kohvikut eha hotelli. Pole ühtegi noort inimest ega last. Alles on jäänud ainult vanemad inimesed. Aga nad ei anna alla, vahendab Ilta-Sanomat.
Saare pindala on 28 ruutkilomeetrit. Saarega ühendust pidaval laeval on korraga vaid paar autot ja mõned jalakäijad. Sadamas asub saare ainus söögikoht, aga see on kinni, kuna suvehooaeg on läbi saanud.
Ainus ööbimisvõimalus on saare kirikuõpetaja Peter Karlssoni ja tema naise kodumajutus. Külastajatel käivad inimesed ise vastas, sest saarel pole ühistransporti ega ühtegi taksot.
Saarel elab 92 inimest, kellest vaid üks on alaealine. Saarel on olemas postkontor, raamatukogu ja paar korda nädalas kohale sõitev kauplusauto. Lisaks on koolimaja, mis seisab tühjalt.
Inimesed on harjunud saarel ise hakkama saama. Nad käivad kalal, harivad põldu ja käivad jahil.
Nii näiteks on 62-aastase põlluharija Nils Erikssoni kõik esivanemad elanud saarel alates 17. sajandist. Loomi enam talus pole, kuna mees on invaliidsuspensionil.
Varem oli Sottungas 9 suhkrupeeditalu, aga nad on nüüdseks tegevuse lõpetanud. Saarelt on kadunud politseijaoskond ja pangakontor. Politseid polegi saarele vaja, sest kuritegevus on null. Sottunga rahvas uksi ei lukusta. Kõik tunnevad kõiki ja keegi midagi ei karda.
Nilsil on kolm last ja neli lapselast, aga keegi neist ei ela Sottungas. Kui Eriksson oli noor, oli tema klassis 22 last. Varem polnud äraminek mõeldav, sest esivanemate talu pidi keegi edasi pidama. Oma naise Tainaga kohtus mees 1977. aastal, kui saarele tuli soomlasi suveks tööle. Tookord tulid soome tüdrukud saarele suhkrupeeti korjama.
Raamatukogu on saarel populaarne koht, sest midagi muud teha pole. Saarel arstipunkti pole, aga aeg-ajalt käib hooldaja vanuritest kliente üle vaatamas. Arst käib saarel kaks korda nädalas.
Sottunga on Soomes üks tervematest omavalitsustest, mis tähendab, et haigusi esineb väga vähe. Inimesed elavad puhtas keskkonnas ja liiguvad palju. Inimesed on haldusreformi vastu, kuna olemasolev süsteem on toiminud juba üle 700 aasta.
Majanduslikus plaanis on aga Sottunga olukorras, kus tõenäoliselt tuleb lähiajal liituda mõne suurema vallaga. Raha on otsas. Lapsi pole, on ainult vanurid. Kuigi saarel on kirjas 92 inimest, on aastaringseid elanikke vaid 40 ringis.
Veel 50 aastat tagasi oli saarel ligi 150 elanikku. Veel kümmekond aastat tagasi oli 120 elanikku. Lahkumine toimub kogu aeg. Vanad surevad eest ära ja noori peale ei tule.
Haldusreformi puhul räägitakse Soomes palju kärbetest, aga Sottungas pole enam midagi kärpida – kõik on ära kärbitud. Pole terviseteenuseid, vanurite hooldust ega lastehoidu. Sottunda on seni saanud abi 200 000 eurot aastas, aga järgmisest aastast on see summa vaid 100 000 eurot. See on paljude saarel elajate jaoks viimane piisk karikas.
Kõige kurvem on see, et seoses haldusreformiga ei pääse sottungalased enam otse Maarianhaminast laevaga kodusaarele. See tähendab kahe erineva laeva kasutamist. Sellele vaatamata kavatsevad valla elanikud vastu pidada.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005858862.html
