Võru Kuperjanovi pataljonis asus alates oktoobri algusest aega teenima Mathias Reini (19), kelle vanaisa võitles Soomes 1939. aastal Talvesõjas ja 1944. aastal Jätkusõjas.

Talvesõja kogemus on kandunud edasi põlvest põlve ja vanaisa mälestused ning kogemused on edasi andnud Mathiase isa Tapio Reini (59), kes käis tänasel külastuspäeval poega Võrus vaatamas.

Mathias on Tallinna poiss, tal on nii Eesti kui Soome kodakondsus ja ta oleks võinud minna Soome sõjaväkke, aga ta valis Eesti ja just Kuperjanovi pataljoni. Küsimusele miks vastas Mathias: „Seepärast, et ma kuulsin, et Kuperjanovi pataljonis on kõige raskem.” Lisaks mängisid oma osa Mathiase sõbrad, kes tulid samuti Kuperjanovi pataljoni aega teenima.

Tõesti, nagu oli kuulda, siis said Tapal aega teenivad sõdurid juba nädal aega tagasi puhkusele, aga Võru Kupi poisid käivad metsas, metsas ja veelkord metsas. Mathiase väitel oli ta seda kõike oodanud, aga ikkagi oli üllatav, kuivõrd sõjaväeline kord tsiviilelust erineb.

Oma head soome ja eesti keele oskust on saanud Mathias juba proovile panna, kui on aidanud neid eesti poisse, kes on tulnud Võrru sõjaväkke Soomest ja kes eesti keelt eriti hästi ei valda.

Mathiase isa Tapio Reini rääkis täna oma isalt kuuldud imelugusid Talve- ja Jätkusõja kohta, kus mitukümmend korda suuremat vaenlast suudeti nii edukalt üle kavaldada, et Soome jäi alistamata. Sellest ajast on pärit soomlaste tuntud ütlus „Periksi ei anneta” (tõlkes: Alla ei anta), mis iseloomustab soome elu ja kultuuri tänase päevani.

Nüüd loodab Mathias edukalt läbida sõduri baaskursuse, mis kestab kokku 7 nädalat ja pärast mida antakse sõdurivanne ja siis on lootust pääseda esimesele nädala pikkusele puhkusele.