Kui inimene sureb, siis peavad lähedased tegelema paljude asjadega. Mida vähem on lahkunu enne ära korraldanud, seda raskem lähedastel on.
Elu digitaliseerumine toob lahkunud inimese lähedastele muresid juurde. Paljudel inimestel on suur osa elust talletatud digitaalselt võrku või eri seadmetesse nagu arvutid ja telefonid.
Kui lahkunud pole eraldi ära korraldanud, siis jääb kogu kasutajanimede ja salasõnade taga olev sisu igaveseks interneti avarustesse. See tähendab, et lähedased ei pääse ligi sotsiaalmeedia kontodele, elektronpostile, sõnumiteenuste sisule, pilve salvestatud piltidele, videotele, tekstidele ja muudele andmetele, vahendab Helsingin Sanomat.
Ligi ei pääse tingimata ka lahkunu soetatud rakendustele, mängudele ja virtuaalsele valuutale. Veebis oleva materjali olulisus aga kasvab väga kiiresti ning paljudel inimestel on veebi-elus juba rohkem infot ja varasid kui muus elus. Samal ajal on digimaailmas siiani väga segane, kes mida omab ja kui palju. Paljuski tuleb see asjaolust, et inimene arvab end midagi omavat, kuigi tegelikkuses omab ta vaid kasutamise õigust.
Virtuaalne omand pole seetõttu samasugune nagu päris omand. Näiteks online-mängudes on inimesel virtuaalne omand, aga see on lisateenus, mis kaotab teatud aja järel oma väärtuse.
Selleks, et digitaalses elus kogunenud asju saaks edasi anda, tuleks varakult teha digitestament. Seal saab asju määrata samamoodi kui päris testamendis. Testament kehtib siis, kui see on kirjalik ja sel on kahe tunnistaja allkirjad. Digitaalse testamendi võib liita tavalisele testamendile. Digitestamenti saab ära märkida olulisemate teenuste kasutajanimed ja salasõnad ning soovid, mida kontodega peaks ette võetama. Sellegi võib ära märkida, kui ei teaha kellegi juurdepääsu kontodele ning et nende sisu kustutataks.
Saksamaal on sellised juhtumid jõudnud kohtusse ja kohus andis lähedastele juurdepääsu lahkunu Facebooki kontole.
Salasõnade talletamiseks saab kasutada erinevaid salasõnade haldusliideseid (password manager), kuhu saab talletada korraga kõik salasõnad, nii et lähedastel ei teki juurdepääsuga probleemi. Kasutusel on ka eraldi rakendused surma puhuks nagu Everplans, kus inimene saab ise seadistada, kes ja mis teabele surma korral ligi pääsevad.
Tavaliselt on lähedastele palju abi juba elektronpostist ja selle salasõnast, kuna selle abil on võimalik vahetada paljude teenuste salasõnad.
Pärast surma pole koheselt mõistlik sulgeda mobiiltelefoni numbreid, sest mõned teenused nõuavad kahekordset tuvastamist, mille puhul üheks tuvastamise viisiks on mobiiltelefon.
Tasulised teenused on lihtsam lõpetada maksekaartide sulgemisega, kus teenused katkevad iseenesest, kui maksekaart enam ei tööta. Nii töötavad näiteks Spotify, HBO ja paljud teised teenused.
Lisaks tuleks hoolitseda, et tähtsad asjad ei jääks digilõksu. Näiteks võib terve perekonna fotoalbum olla pilveteenuses ja kaitstud lahkunu salasõnaga. Probleemid võivad tekkida ka ettevõtetel, kus ainult ühel inimesel on õigus pääseda juurde ettevõtte Facebooki kontole. Kui see inimene juhtumisi sureb, kaob tervel ettevõttel juurdepääs. Nõnda on palju juhuseid, kus ettevõte peab looma uue Facebooki konto ja edaspidi on ettevõttel kaks kontot. See võib tekitada klientides segadust.
Statistikud on juba arvestanud, et Facebookist on kujunemas maailma suurim virtuaalne surnuaed, kus on rohkem surnuid kui elusaid kasutajaid. Varem ei pääsenud Facebooki kontodele juurde muul moel kui salasõnaga. Hiljem on aga Facebook poliitikat muutnud.
Facebookis saab nüüd määrata mõne sõbra omale pärandihalduse kontaktisikuks. See inimene saab pärast surma taotleda konto sulgemist või selle muutmist mälestuskontoks, samuti uuendada profiili- ja kaanepilti.
Pärandihalduse kontaktisiku saab määrata Seaded-Üldseadet-Halda kontot-Pärandihalduse kontaktisik. Facebookis on see info olemas eesti keeles.
Mälestuskonto puhul on profiili juures märge In memoriam. Sõbrad saavad seda kontot jagada, kui see on isikuseadete all lubatud. Isikuseadeid aga kontaktisik muuta ei saa. samas võib ta alla laadida koopia Facebooki sisust, kui konto omanik on vastava loa andnud.
Lähedased ja pärijad saavad samuti Facebookile anda teada kasutaja surma kohta eraldi taotlusega ning paluda konto sulgeda või mälestuskonto jätmist.
Sarnaselt Facebookiga saab konto panna mälestusasendisse Instagramis. Mälestusasendis säilivad kõik sissekanded ning on nähtavad kõigile neile, kellele need olid nähtavad varemgi. Instagram saab panna konto mälestusasendisse, kui seda palub lähedane või sõber. Instagram tahab selleks näha tõestust isiku surma kohta.
Kasutajakonto saavad Instagramis sulgeda lähisugulased.
Google’i konto annab veebis juurdepääsu paljudele teenustele. Ettevõte pakub eraldi passiivse konto haldurit, kus saab sätestada, mis saab edasi surma korral. Passiivse konto plaani juures saab märkida, kas konto kustutatakse või mitte. Inimene saab ise määrata, kui pikk on aeg, mil konto muutub passiivseks. Selle teenuse puhul on see risk, et kui ise kontot pikka aega ei kasuta, siis saab lähedane teate kasutaja lahkumise kohta.
Kui passiivse konto seadeid pole määratud, saavad lähedased pöörduda Google’i poole konto sulgemiseks.
Apple ID töötab samamoodi nagu Google’i konto. Apple’il pole aga Google’iga sarnast teenust nagu passiivse konto haldur, kus saab enda lahkumise puhuks asjad ära korraldada. Kui lähedane tahab lahkuni Apple ID konto sulgeda, tuleb pöörduda Apple ID tugiüksuse poole. Apple’il puudub eestikeelne tugiteenus.
Nii nagu Apple, ei paku ka Microsoft surma puhuks mingeid eraldi teenuseid. Ettevõttel on poliitika, et see ootab 60 päeva, enne kui konto lõplikult suletakse.
Twitter pakub teenust, millega saab lahkunu konto sulgeda. Selleks tuleb täita eraldi avaldus. Twitter kuulutab, et ei anna kellelegi teisele juurdepääsu kontole.
LinkedIn-ist saab igaüks taotleda lahkunu profiili kustutamist. Selleks tuleb esitada tõend surma kohta. Vastava avalduse leiab siit.
https://www.hs.fi/teknologia/art-2000005882335.html
