Uuemad teaduslikud avastused muudavad senist ettekujutust kümneid tuhandeid aastai tagasi Euroopas elanud neandertali inimesest. Nimelt oli erinevalt seni levinud arvamusest erakordne käteosavus.

Ühtlasi näitavad neandertali inimese oskused seda, et neil puudus tänapäevale omane tööjaotus – kõik tegid kõike, ka täppistöid, selgub ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

Kui varem arvati, et sadu tuhandeid aastaid tagasi elanud neandertali inimene oli tänapäeva inimesega võrreldes vähem arenenud, siis viimased uuringud lükkavad selle ümber – neil polnud kaasaja inimesega võrreldes suurt vahet.

Kaasaja inimene saabus Euroopasse ligi 40 000 aastat tagasi ja elas koos neandertali inimesega kõrvuti tuhandeid aastaid, kuni neandertali inimesed kadusid.

Viimased uuringud näitavad, et kaasaja ja neandertali inimesed paaritusid omavahel ja said ühiseid järglasi. Selle pärandina on kõigil eurooplastel väike osa neandertallase geene.

Neandertali inimesed valmistasid tööriistu ja kauneid ehteid kivist ja merekarpidest ning matsid oma surnuid. Neil oli oma kultuur.

Kui varem arvati, et neandertallased polnud eriti osavad, siis viimane Šveisi ja Saksa bioarheoloogide uuring näitab, et see ei vasta tõele. Nimelt hoidsid nad tööriistu käes samamoodi kui meie hoiame pliiatsit.

Tänavu tuli välja ka see, et neandertali inimesed tegid koopamaalinguid, mis näitab, et päris rumalad nad polnud.

Uuringutest tuleb välja, et kaasaja inimesel ja neandertali inimesel oli ühine eellane – nn heidelbergi inimene, kes rändas Aafrikast välja sadu tuhandeid aastaid tagasi. Euroopas arenesid neist neandertali inimesed ja Aasias denisova inimesed. Praegune inimene kujunes välja Aafrikasse jäänud heidelbergi inimesest.

Samamoodi nagu eurooplastel on leitud neandertali inimese geene, on aasia rahvastel leitud denisova inimese geene. Näiteks Tiibeti kõrgmäestikes elavatel inimestel on denisova inimestelt päritud geenid, mis mõjutavad vere hemoglobiini ja soodustavad hapniku ringlemist organismis