Soomes elavad eestlased püüavad saada heaoluühiskonna täisõiguslikeks liikmeteks, olles head töötajad ja maksumaksjad ning distantseerides end teistest sisserändajatest, kes nende arvates ei ole heaoluriigi tuge ära teeninud.
„Eesti sisserändajad hindavad Soome heaoluriiki väga ja võrdlevad Soome ühiskonda Eesti omaga, kus üksikisik ei saa näiteks töötuks jäädes oodata riigilt samasugust toetust,” märgib Helsingi ülikooli rootsikeelse Social- och kommunalhögskolani teadur Rolle Alho, kes on koos Tampere ülikooli lektori Markku Sippolaga uurinud, millisena näevad eesti sisserändajad Soome heaoluriiki, vahendab Aamuset.
Uuringus intervjueeriti 51 Soomes elavat eesti sisserändajat. Intervjueeritute püüe saada heaoluühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks kerkis esile ühelt poolt nende positiivsetes tunnetes heaoluriigi institutsioonide ja normide suhtes ning teiselt poolt ka selles, et nad hoiavad distantsi teiste sisserändajate gruppidega, kes nende arvamuse järgi ei elata ennast Soomes tööd tehes ega ole seega heaoluteenuseid „ära teeninud”.
„Eesti sisserändajad rõhutasid tugevalt, et on nii öelda head töötajad ja maksumaksjad ning on seega ära teeninud oma koha heaoluriigis. See peaks neid nende arvamuse kohaselt asetama võrdsesse positsiooni sünnipäraste soomlastega,” ütleb Alho.
Distants teiste sisserändajate gruppide suhtes tuli mõnedel juhtudel esile ka rassistlike kommentaaridena sisserändajate kohta, kes intervjueeritute sõnul kasutavad süsteemi kurjalt ära.
„Praeguse hetke teravnenud sisserändediskussioonis tuleb meeles pidada, et eestlastel on teistest kergem Soome sisse sulada ja keel ära õppida. Eestlased ei koge rassismi ja diskrimineerimist samal viisil kui paljud teised sisserändajate grupid. Teisalt on meie intervjueeritud isikutel vähe arusaamist nendest põhjustest, mille tõttu teatud grupid jäävad tihti ilma tööta ega suuda ühiskonda nii öelda integreeruda nii kergesti,” märgib Alho.
„Erinevate sisserändajate gruppide vahel on teatud pingeid ja isegi rassismi. Üritatakse retooriliselt asetada end erinevasse positsiooni ja teha ennast tähtsaks. Küsimus on kindlasti üldinimlikus vajaduses ennast esile tõsta,” ütleb Alho.
Alho näeb sarnasusi intervjueeritud Soomes elavate eestlaste olukorra ja Rootsis elavate soomlaste olukorra vahel. Seal tegutsevad paljud soomlased aktiivselt paremäärmuslike Rootsi Demokraatide ridades ja on sisserändekriitikute poolel.
„Psühholoogiliselt võib olla kergem samastada end enamusega ja distantseeruda teistest sisserändajatest.”
„Me rõhutame, et eesti sisserändajate esmane motiiv Soome tulekuks on see, et nad tahavad olla heaoluühiskonna täieõiguslikud liikmed. Tehes tööd ja makstes makse saavad nad töötajatena ka heaoluriigi toetust,” ütleb Alho. „Tahame siiski rõhutada, et kuigi eestlased hindavad Soome heaoluriigi pakutavat kaitset, ei viita miski niinimetatud heaoluturismi poole püüdlemisele, sest sisserände peamine põhjus on Soome pakutavad suhteliselt kõrged palgad ja head töövõimalused, mitte ühiskonna toetus.”
Eestlaste väljarände üks põhjuseid on Eesti uusliberaalne majandusmudel, mis on majandusolude poolt kergesti mõjutatav. See mudel koos riigi kehva sotsiaalse tugisüsteemiga muudab Eestis töötajad kaitsetuks, eriti siis, kui majandusel läheb kehvasti. Seetõttu tundub Soome väga ahvatlev võrreldes Eesti madalate palkade ja kehva ühiskondliku toega. Samal ajal on mitmed valdkonnad Soomes just sõltuvad väljastpoolt tulevast tööjõust. Geograafiline ja keeleline lähedus muudab ühest riigist teise liikumise lihtsaks.
Eestlased hindavad Soomet eelkõige seetõttu, et nende majanduslik olukord Soomes pole sedavõrd sõltuv majanduslikest tõmbetuultest kui uusliberaalses Eestis. Uuringust selgus, et eestlased hindavad Soomet eelkõige läbi oma kogemuse: süsteem toetab üksikisikut kriisiolukorras.
Kuigi ka Soome heaolusüsteem on uusliberaalse surve all ja paljusid toetusi vähendatakse, on see siiski suhteliselt helde ja piisav, seda nii Euroopa kui kogu maailma mastaabis.
https://www.aamuset.fi/uutiset/4101614/Suomalainen+hyvinvointivaltio+vetaa+puoleensa+virolaisia+maahanmuuttajia
