Diabeedil on mitmeid põhjustajaid, aga maksa rasvumist aitab ära hoida õige toiduvalik.
Helsingi ülikooli ja Folkhälsani teaduskeskuse läbi viidud suurest diabeediuuringust Pohjanmaal selgub, et kui 1990ndatel haigestusid põhiliselt 50-sed, siis nüüd toimub see poole nooremalt, vahendab Yle.
Teist tüüpi diabeet on levinum – selle vaevuse käes kannatab neljandik elanikkonnast, kellel on suurenenud veresuhkru tase. Põhjuseks peetakse ühtaegu nii pärilikkust kui eluviisi. Diabeeti põhjustavad vähene liikumine, suure suhkrusisaldusega joogid ja rasvane toit, räägib Botnia uuringu juht Tiinamaija Tuomi.
Maikuus alanud jätku-uuringus on selgunud, et diabeet esineb üha noortematel ja eriti meestel. Tervetel, 25-30-aastastel meestel on tuvastatud rasvunud maks ja selle põhjuseks pole alkohol, vaid kehv insuliinitundlikkus ehk üks diabeedi riskifaktoritest.
Kui inimesel on rasvunud maksa ja diabeedi kujunemiseks pärilikud eeldused, siis mängib toitumine eriti suurt rolli. Mõnedel toiduainetel on suur mõju diabeedi välja kujunemisele.
Näiteks kasvatavad diabeediriski magustatud mahlad ja joogid. Seevastu teraviljatoodete tarvitamine aitab haigust kontrolli alla hoida. Uuringu järgi mõjub diabeedile pärssivalt ka kohv.
Uuringust selgus ka see, et juba mõningane liikumine aitab vältida rasvumist ja ergutada ainevahetust. Uuringu käigus on kavas välja töötada ka ravimid, mis aitavad haigust ennetada. Aluseks võetakse geeniuuringud.
Soome-hispaania uuring on juba varem selgitanud välja meetodi, kuidas on võimalik eluviise ja ainevahetust uurides 90-protsendilise tõenäosusega välja selgitada diabeedirisk. Projekti käigus on tuvastatud sadu diabeediga seotud geenimutatsioone.
Uuringus osalevad soome pered Pietarsaarist, Närpiöst, Mustasaarist, Maalahtist ja Vaasast. Osadel Pohjanmaa elanikel on tuvastatud harvaesinev tsingi transpordiga seotud valgu geenimutatsioon, mis aitab diabeeti ära hoida. Neil, kel see mutatsioon esineb on kiirem ainevahetus ja sellega väiksem risk diabeeti haigestuda. Nüüd mõeldakse, kuidas töötada välja ravim, mis aitab sedasama protsessi esile kutsuda.
Botnia uuringu juhi Tiinamaija Tuomi arvates on tulevikus võimalik diabeeti ravida täppisgeeniravimitega. Asja lihtsustab see, et näiteks teist tüüpi diabeedi puhul on tuvastatud neli alatüüpi, mistõttu on võimalik täpsem ravi.
Diabeedi puhul on selgunud, et igale inimesele ei sobigi soovitus, et liigu rohkem, võta kaalust alla ning söö seda ja ära söö teist toitu. Mõnede inimeste puhul see töötab, teistel mitte. Seni aga ravitakse kõiki diabeedihaigeid ühtemoodi, mis pole eriti tõhus.
Diabeeti peetakse soome rahvushaiguseks, aga veelgi levinum on see maailmas. Soomes on arvatavalt ligi pool miljonit diabeetikut. Haiguse puhul on vere suhkrusisaldus püsivalt kõrge.
Ligi 90 protsendil juhtudest on tegemist teist tüüpi diabeediga. Esimest tüüpi diabeet on haruldasem ja tõsisem.
https://yle.fi/uutiset/3-10378165
