Tänu metalliotsijate odavnemisele ja laiemale levikule on Soome maapõuest leitud viimastel aastatel üllatavalt palju viikingiaja mõõku.
Tuhande aasta vanuseid mõõku on Soomest välja tulnud vaatamata sellele, et Soome polnud suurem viikingimaa. Muuseumiametile on tulnud viimase paari aasta jooksul teateid ligi 40 mõõgaleiu kohta, vahendab Helsingin Sanomat.
Mõõgaleidude kasv on seletatav metalliotsijate laiema levikuga. Mõõgaleide on tõenäoliselt rohkem, aga kõigist pole teada antud. Seaduse järgi tuleb kõigist üle 100 aasta vanustest leidudest teatada Muuseumiametile või kohalikule maakonnamuuseumile.
Kõige rohkem viikingiaja mõõku – üle 2000 – on leotud Norrast. Rootsist on leitud 600-700 mõõka. Kolmandal kohal on Soome.
Soomest on leitud üle 400 mõõga ja leidude arv kogu aeg kasvab. Kui leidude arv jätkab samas tempos, siis jõutakse varsti Rootsile järgi.
Kuidas Soomest on leitud nii palju viikingite mõõku, seda imestab ka arheoloogiadoktor Mikko Moilainen. Soome pole olnud teadaolevalt eriline viikingimaa, samuti pole Soomest korraldatud suuri kauba- ja röövretki.
Mõõgad näitavad, et Soomes on olnud jõukust. Soome viikingiaega on seni vähe uuritud ja seda on peetud vaeseks ajaks. Leiud aga räägivad sootuks muud – et Soomes elati väga jõukalt.
Viimastel aastatel on aga Soomes viikingiajale rohkem tähelepanu pööratud ja muuseumid on tellinud mõõkade taastamisi. Viikingiaja mõõgad on hästi säilinud, sest Soomes olid põletusmatused ja mõõgad pandi surnuga hauda kaasa. Suurem osa mõõkadest ongi leitud vanadelt kalmudelt. Hauda kaasa pandud mõõgad olid pooleks murtud, selle põhjust täpselt ei teada.
Viikingiaeg oli Euroopas aastatel 800-1050. Arvatakse, et viikingimõõgad pärinesid frankidelt, kuna neil on ladinakeelsed kirjad. Frangimaa ulatus praegusest Saksamaast kuni Itaaliani välja.
Legendaarseimad viikingimõõgad on nn Ulfberht mõõgad, millel on kiri +ULFBERHT+.
Ulfberht mõõku on Euroopas säilinud vaid 170 ringis. Neist 44 on leitud Norrast, teisel kohal on Soome 31 mõõgaga. Nimetuse taust pole teada, arvatakse, et see oli sepa nimi. Teine versioon on see, et ristimärgid viitavad mõnele kloostrile.
Vana viikingi malli järgi uue mõõga tegemine võtab aega viis nädalat. Võib ka kauem minna, kui on keerulisem töö. Mõõga tarbeks on vaja vana aja rauda, uus selleks ei kõlba, kuna on liiga sitke. Tööstuslik teras on aga liiga sile.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005820485.html
