Üha rohkem soomlasi kannatab mäluhäirete all ja seda paljuski teadmatusest, sest häireid on võimalik lihtsalt tuvastada ja ära hoida.
Soome terviseamet tegi inimestele testi, mille abil on igaühel võimalik oma seisukorda hinnata, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomes kannatab mäluhäirete all kokku ligi 200 000 inimest ja väga suur hulk on selles suunas teel. See ei tähenda automaatset haigestumist, kuna inimesed saavad ise seda ära hoida.
Mäluhäirete ärahoidmise võimalusele juhtis kolm aastat tagasi tähelepanu nn Finger uuring. Vastavalt uuringule vähenes tõenäosus saada mäluhäire vastavalt sellele, kuidas muutus vastavalt juhistele inimese eluviis ning kui palju tegeldi liikumise ja mäluharjutustega.
Möödunud aastal tunnistas ka rahvusvaheline komisjon, et igal kolmandal juhul on mäluhäireid võimalik ära hoida.
Lähtuvalt uuringutest on nüüd koostatud test, kus igaüks saab teada oma riskifaktorid. See on mõeldud kasutamiseks meditsiinis, aga igaüks võib seda ise enda peal proovida.
Seda võiksid proovida näiteks need, kes veel käivad tööl, aga kel on lähenemas pensioni-iga. Või need, kes on pensionile jäämas ja kelle puhul on oht, et nende tervist enam aktiivselt ei kontrollita. Siis võib juhtuda, et võimalik mäluhäire jääb õigel ajal tuvastamata.
Testis tuleb vastata kaheksale küsimusele vanuse, hariduse, soo, kehakaaluindeksi, vereõhu, kolesterooli ja liikumise kohta. vastuste alusel saab punkte, mis näitavad tõenäosust saada mäluhäired järgmise 20 aasta jooksul.
Küsimused puudutavad neid asju, mis teadaolevalt lisavad mäluhäirete riski. Soome puhul on need küllalt tavalised:
Testis märgitud kehakaaluindeks vähemalt 30 on ka rasvumise piir ja iga neljas Soome tööealine on rasvunud.
Vererõhu piir on 140 mmHg ülemine rõhk. Igal teisel Soome mehel ja kolmandal naisel on kõrgenenud vererõhk, mis tähendab ülemist rõhku vähemalt 140 mmHg ja/või alumist rõhku 90 mmHg.
Soomlaste keskmine kolesterooli hulk veres jääb alla testis märgitud 6,5 millimooli liitri kohta, aga samas on soomlaste seas aktiivne liikumine väga vähe levinud:
Ainult iga viies Soome täiskasvanu täidab nõude liikuda aktiivselt vähemalt kolmel päeval nädalas, kokku kaks ja pool tundi, selgub paar nädalat tagasi avalikustatud Soome liikumisraportist.
Soomes on palju erinevaid mäluhäireid, kõige levinum neist on Alzheimeri tõbi. Haigestumise risk kasvab vanusega. Üle 85-aastastel on Alzheimeri tõbi juba 15-20 protsendil. Haigusele eelneb pikk peiteperiood. Kui haigus avastatakse 70-aastaselt, on muutused tekkinud juba aastakümneid enne seda.
http://www.julkari.fi/bitstream/handle/10024/136880/THL_TT_Finger_julkariin.pdf?sequence=1&isAllowed=y
