Soome südamearstid ütlesid Espoo kooliõpilase ootamatut surmajuhtumit kommenteerides, et surm võib saabuda ja lebades või lamades, mistõttu pole mõtet füüsilise võimakuse teste karta.

Südamearstide väitel pole mõtet testide tegemist ilmaasjata piirata. Küll aga tuleks rohkem tähelepanu pöörata riskigruppidele, vahendab Yle.

Möödunud nädalal suri Espoos õpilane pärast seda, kui ta tegi koolis füüsilise võimekuse nn piip-testi. Ta jättis testi pooleli, kui tal hakkas halb. Laps viidi Espoo Tiistilä koolist kiirabiga haiglasse, kus ta suri.

Pärast seda tegid avalduse südamearstid Tuija Poutanen ja Anita Hiippala, kelle väitel pole vaja teste niisama ära jätta.

Pärast juhtunut on otsustatud füüsilise võimekuse testid ära jätte Helsingis, Espoos, Turus, Salos ja Imatras.

Arstide hinnangul pole aga vaja tervete laste liikumist piirata.

Äkksurmad on laste ja noorte puhul väga harvad. Enamasti on tegemist mingi südamerikkega. Iga neljas äkksurm saabub füüsilise koormuse tagajärjel. Tavaliselt on selle põhjuseks mõni südamehaigus, mida pole varem avastatud.

Äkksurm võib arstide väitel saabuda ka lebades või magades, selleks pole füüsilist aktiivsust vaja. Peamised äkksurma põhjustajad on südamelihase haigused, pärilikud rütmihäired ja väärarengud. Lastel ja noortel vaevusi ei esine, mistõttu on raske neid häireid avastada. Tavaliselt eelneb äkksurma teadvuse kaotus, mida aga aetakse segi tavalise minestamisega.

Südamearstide väitel peaks koolis rohkem tähelepanu pöörama südame olukorrale ja küsima võimalike pärilike südamehaiguste kohta. Nõnda leitakse lapsed, kel on eeldusi äkksurmaks. Terveid lapsi aga peaks innustama rohkem liikuma. Lapseea liikumine aitab ära hoida südamehaigusi täiskasvanuna.

Uute laste liikumissoovituste järgi peab alla 8-aastane laps liikuma päevas vähemalt 3 tundi. Varasem soovitus oli 3 tundi. 7-18-aastased peaks liikuma vähemalt 1-2 tundi päevas.

Soome liikumisuuringu järgi täidavad nõudeid ainult 50 protsenti ehk pooled eelkooliealistest ja 17 protsenti kooliealistest lastest.