Soome kutsekoolidesse tuleb igal aastal sadu Vene immigrante, kes aitavad korvata Soomes valitsevat suurt töökäte puudust.
Lõuna-Pohjanmaal on leitud omamoodi imerohi migratsiooni ja tööjõu probleemi lahendamiseks: kutsekoolidesse võetakse inimesi õppima Karjalast, kus paljud oskavad juba soome keelt.
Järviseutu kutsekooli rektor Matti Väänänen räägib, et kooli 500-st õpilasest on 130 Venemaalt. Venelasi on võetud kooli õppima alates 2003. aastast ja neid on olnud isegi 150 ringis, vahendab Helsingin Sanomat.
Väänäneni väitel jääb 90-100 protsenti Venemaalt saabunud õpilastest samasse Pohjanmaa piirkonda tööle. Vene õpilased on motiveeritud, neil on hea alusharidus ja nad oskavad soome keelt.
Venelased räägivad soome keelt, kuna paljudel Karajala venelastel on soome juured ning neile õpetatakse koolis soome keelt. Paljud on õppinud soome keelt enne Pohjanmaale tulekut.
Õpingud on Soome kutsekoolis soome keeles, mistõttu keeleoskamatuid kooli ei võeta. Enne peab juba mingil määral soome keelt oskama.
Kooli tulevad venelased 20ndates ja 30ndates eluaastates. 37-aastane kokanduse eriala õpilane Nadja Gorbaneva räägib, et tema mees õpib samas koolis metalli eriala. 2-aastane laps on Soomes lasteaias ja 7-aastane käib koolis.
„Kui saime lapsed, tahtsime Soome. Mees tahtis Soome tööle, aga ei saanud,” räägib Gorbaneva. Nõnda otsustasid nad kandideerida õppima Soome kutsekooli. Nad olid kuulnud, et pärast seda leiab kergesti tööd.
Gorbaneva on lõpetanud Venemaal ülikooli matemaatika erialal ja Petroskois töötas ta pangas. Mees on IT-insener.
Paljud Venemaalt Soome kutsekooli saabujad on kõrgema haridusega. On juriste, loomaarste ja haiglaõdesid. Soome maakutsekooli on tulnud Venemaalt õppima lausa dirigent. Pärast kutsekooli lõpetamist töötavad nad Soomes keevitajatena, põllutöölistena ja ehitajatena.
Kuidas Karjalas suhtutakse sellesse, et Pohjanmaa selle vaese kolkapiirkonna helgemad pead endale meelitab? Üldiselt suhtutakse positiivselt, isegi tavalised inimesed kiidavad, räägib rektor Väänänen. Soome tulijad saadavad raha oma Karjala sugulastele.
Paljud Soomes ametit vahetanud venelased on rahul oma valikuga. Keegi ei eita, et peamine eesmärk oli elatustaseme tõus. Palgad on piiri taga Venemaal väga kehvad.
Iaroslava Levkina räägib, et Venemaal oli palk 250 eurot kuus, see oli hoopis teine elu. Ta oli Petroskois koolis füüsika ja matemaatika õpetaja ning vaba aja juhendaja. Nüüd õpib ta Soomes teist aastat maamajandust.
Enne Soome saabumist Levkina maatöid üldse ei osanud. Nüüd on traktorisõit ja lehmade lüpsmine tema lemmiktegevused. Ta tahaks saada mõnda kohalikku tallu tööle ja hiljem kolida Lõuna-Soome, kus tal elavad tuttavad.
Venelaste jaoks on suur motivaator see, et kutsekooli õpingud on Soomes tasuta. Kooli poolt on ka ühiselamu koht ja prii toit, samamoodi nagu ka soomlastest õpilastel. Õppetoetust venelased ei saa, aga nad teevad õhtuti ja puhkuste ajal tööd, et taskuraha teenida. Levkina töötab hooldajana.
Levkina räägib, et Soomes õppides on tema elatustase kõrgem kui Petroskois tööd tehes. Soomes suudab ta säästa nii palju, et osta omale kasutatud auto. Venemaal poleks see võimalik.
Kutsekooli õppealajuhataja Henna Latvala räägib, et vene õpilased on väga tänulikud ja erinevalt soome õpilastest austavad õpetajaid.
Venelaste motiveeritust näitab ka see, et pärast kooli lõpetamist saab neist tööle palju rohkem kui soome õpilastest, kuigi nad ei mõista nii hästi keelt. Vene õpilased on juba täiskasvanud ja nad tulevad selleks, et paremini elada. Nende motivatsioon on kõrgem. Soome õpilased aga tulevad põhikoolist ja ei tea veel isegi, mida nad tahavad.
Kohalikud ettevõtjad on venelastega väga rahul ja kiidavad kutsekooli, mis venelasi ette valmistab. Muidu oleks Pohjanmaal väga raske tööjõudu leida. Soomlased ise ei taha Pohjanmaale tööle tulla. Soome noori ei huvita majaehitus, metalliala ja põllumajandus. Need erialad aga on selles piirkonnas tavalised. Kutsekoolid teevad ettevõtjatega tihedat koostööd.
Venemaalt tuleb igal aastal Soome õppima sadu inimesi. Möödunud aastal andis migratsiooniamet Migri elamisloa 660 vene õpilasele. Selle sees on lisaks kutsekoolidele ka muude koolide õpilased.
Soome tööjõupuudust on varem aidanud korvata eestlased, eriti pärast seda, kui Eesti liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga. Pärast seda on Soomes tööl käinud kümneid tuhandeid eestlasi.
Põhilised valdkonnad, kuhu mujalt töötajaid võetakse on ehitus, transport, metallitöö, hotellid ja toitlustus. Töö- ja majandusministeeriumi nõuniku Olli Soranineni väitel on suurem Eestist tulemise buum möödas, mis tähendab, et nõudlus ja pakkumine on tasakaalustunud. Soraineni väitel on Eesti väike maa, mistõttu sealt lõpmatuseni inimesi ei saa. Paljud noored eestlased tahavad minna mujale Euroopa Liitu.
Venemaalt oleks seevastu tulijaid palju, aga inimeste haridus ja keeleoskus pole piisavad. Kagu-Soome tööstuse, transpordi ja turismi sektoritesse on tulnud eriti palju venelasi tööle. Soomes käib Venemaalt tööl aastas veidi alla tuhande venelase. Karjalas on inimesed vanad ja vähe haritud, mistõttu väike number pole ime.
Soome huvi on Soraineni väitel meelitada naabruskonnast endale kõik vähegi oskajad inimesed.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005828630.html
