Soome esmaabi probleemide ainus peamine põhjus on viin, selgitab kogenud kiirabiarst Teuvo Määttä. Kiirabi on ühiskonna kõige nõrgemate peamine turvavõrgustik.
Määttä meenutab üht väljakutset Kallio päästekeskuses. Mees oli kukkunud korrusmaja aknast alla. Koht oli teada: alkohoolikute ühiselamu, vahendab Helsingin Sanomat.
Kiirabi sõitis kohale ja üllatuslikult alla kukkunud mees veel hingas. Talle tehti elustamine ja viidi kiirabiga haiglasse. Seal opereerisid meest parimad kirurgid, temaga tegeldi palju ja sündis ime – aknast alla kukkunud mees jäi ellu. Teda hoiti pikalt intensiivis ja pärast läbis mees rehabilitatsiooni. Kiirabiarst nägi teda paar aastat hiljem tänaval – mees oli jalgadest halvatuna ratastoolis ja sõbrad lükkasid teda.
Selliste juhtumitega on Määttä oma 25-aastase karjääri jooksul kokku puutunud korduvalt. Ta on päästnud liiklusõnnetuste ohvreid ja ootamatu terviserikke saanud inimesi. Aidanud lapsi üle maailma ja kokku puutunud surmaga. Novembris saab mees 68-aastaseks ja jääb pensionile.
Määttä õppis ameti selgeks Soome Punases Ristis ning maailma katastroofipiirkondades töötades. Ta on aidanud inimesi Kambodžas, Jordaanias, Pakistanis, Põhja-Iraagis ja Venemaal.
Oma elus kõike näinud Määttä tunnistab, et maailma ei päästa mitte sangarid, kellest räägitakse meedias, vaid järjekindel poliitika. See, et konflikte püütakse ära hoida. See, et majad ehitatakse korralikud ja inimesi ei lasta elama mere äärde.
Esmaabis on sama olukord: abi vajatakse siis, kui häda kõige suurem, aga 95 protsenti juhtudest on seotud vanurite, krooniliste haigete, alkohoolikute või vaimselt haigete inimestega. Need on inimesed, kes vajaksid ka muul moel tuge.
Määttä tunnistab, et Helsingis pole viimase 25 aastaga esmaabi koha pealt asjad paranenud, pigem vastupidi. Kõige halvemas seisus vanurid elavad kodus. Sama puudutab vaimselt haigeid inimesi.
Kuigi Soomes on hooldus kõrgel tasemel, siis igaüheni ei jõuta. Ravi saamine nõuab patsiendilt endalt aktiivsust. Kõige nõrgematel seda paraku pole. Seetõttu on nende turvavõrgustik esmaabi.
Määttä imestab ka seda, et kui vanadekodus inimene sureb, siis kutsutakse kõigepealt kohale kiirabi. „Selles olukorras pole enam elustamist vaja,” räägib ta ja imestab, et hooldajad ei suuda ise surmaga toime tulla ja selleks ei tehta eelnevalt ettevalmistusi.
On asju, mis pole 25 aastaga muutunud. Üks neist on alkohol. Kuigi meedias räägitakse palju eri narkootikumidest, siis esmaabi jaoks on probleemide põhjuseks viin, viin ja veelkord viin. Kui alkoholi poleks, siis jääks pooled väljakutsed ära.
Tarvitatakse ka muid mõnuaineid, aga Soome tavaline mürgitus on selline, et kõigepealt võetakse viina alla ja siis peale värve, lahusteid, amfetamiini, diasepaami või kanepit. Määttä sõnul oli tal hommikul trammiga tööle sõites juba pargipingil istuvaid mehi vaadates enam-vähem teada, kellega ta hiljem tööl olles kokku puutub.
Vabal ajal tegeleb Määttä tervisespordiga, käib kunstinäitustel ja ooperis. Samuti veedab ta palju aega kodus askeldades. Pärast pensionile jäämist pole välistatud, et ta läheb mõnda kriisikoldesse.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005832818.html
