Kõikvõimalikud sitikad-satikad on muutumas Soomes järjest tavalisemaks toiduks, neid pakutakse toiduks Viking Line’i Rootsi laevadel, samuti Helsingi tipprestoranides.
Tegemist on vana toiduga, mis vahepeal oli unustusehõlma vajunud. Inimesed on aga sitikaid söönud tuhandeid aastaid. Nüüd teeb see toit comebacki ka Soome toidukohtades, vahendab Helsingin Sanomat.
Sitikatoidu levikut takistab asjaolu, et erinevalt Soomest pole need veel Rootsis toiduaineks tunnistatud. Nii nagu Soomes varem, kasutatakse neid Rootsis kui toidulisandit.
Putukad on inimese üks esimesi toite, mida mainitakse juba Piiblis. Söödavaid putukaid on tuhandeid. Enamus maailma kultuure kasutab toiduaineks putukaid. Kaug-Idas ja Aafrikas on putukad delikatess-toit.
Putukakasvatus vajab veel vähem ruumi ja energiat kui taimekasvatus. Tirtsude valgusisaldus on 25 protsenti. Kuigi putukaid on söödud tuhandeid aastaid, kuulutati nad Euroopa Komisjoni 2015. aasta direktiivi järgi „uudistoiduks”. Sellistel toiduainetel on Euroopas olnud vähem kui 25 aasta pikkune kasutus- ja uuringuperiood.
Uudistoidud peavad käima enne kasutuselevõttu läbi tiheda turvasõela ja nende müügiks on vaja Euroopa Komisjoni luba.
Käesoleva aasta algusest saavad Euroopa osariigid ise otsustada uudistoodete kasutamise lubamist. Holland on olnud siin eestvedaja. Taanis, Suurbritannias ja Austrias on samuti putukad olnud juba pikemat aega lubatud. Rootsi aga pole putukate söömist heaks kiitnud – viidates puudulikule infole toiduturvalisuse ja taustauuringute kohta.
Kohe pärast Euroopa Komisjonilt loa saamist on Ikea lubanud võtta putukad oma menüüsse. Tuleviku lihapallide projekti arendatakse praegu Kopenhaageni laborites.
Soomes anti putukate söömisele roheline tuli 2017. aasta septembris. Pärast seda on putukate söömine Soomes vähehaaval juurdunud. Enne seda sai putukaid Soomes osta kui toidulisandit, mis oli mõeldud toidu kaunistamiseks.
Soomes lubatakse inimese toiduks tarvitada euroopa toakilke, mesilase vastseid, jahu-usse, kanamunaussi (Alphitobius diapernis) vastseid, troopilisi kodutirtse, rändtirtse ja põllutirtse (Gryllus bimaculatus).
Sitikad-satikad on jõudnud ka Soome poodidesse. Nii müüakse neid näiteks Ruohonjuuri keti poodides, kus on nii putukaid nii praetult kui grillitult ja maitsestatult, samuti putukatest valmistatud pastat, snäkke ja šokolaadi.
Pagariärid tõid kohe müügile putukaleivad – tuntuim on Fazeri tirtsuleib. Lisaks pakutakse tirtsusaiakesi. Leivatoodetele lisatakse tirtsujahu.
Inimesed on kodus hakanud praadima tirtsusid koos kukeseente ja sibulaga. Lisatakse veidi koort ning soola, pipart ja ürte. Päris hakkliha-seenesousti maitset siiski ei tule.
Inimesi takistab ritsikaid söömast nende välimus, mistõttu on soovitav nad enne tarvitamist peenestada.
Tirtsude söömist takistab esialgu veel hind. Näiteks sügavkülmutatud toore tirtsukilo eest tahatekse saada 55 eurot.
Soome restoranides pakutakse erinevaid tirtsuroogi. Samuti pakutakse tirtsuroogi Rootsi vahet sõitvatel Viking Line’i laevadel.
https://www.hs.fi/nyt/art-2000005818492.html?share=e5622123dd9c696df0bfe8130d09ad6a
