Rootsi vanglas kokku 8 aastat ilmsüüta ära istunud soomlane Esa Teittinen kavatseb taotleda hüvitiseks 2,4 miljonit eurot ning selle raha eest omale uue purjelaeva osta.

Rootsis alanud uus uurimine mõistis varem oma sõbra Torbjörni tapmises süüdistatud Teittineni õigeks. Nüüd taotleb 62-aastane mees Rootsi valitsuselt hüvitiseks 25 miljonit krooni ehk 2,4 miljonit eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

Summast 4,5 miljonit krooni (ligi 450 000 eurot) tahab mees kohe, kuna soovib omale soetada elamise Stockholmi ligidal Solnas.

Tavapärane hüvitis on sellisel puhul poole väiksem, aga soomlane taotleb advokaadi kaudu kõrgemat hüvitist, kuna politsei tegi temaga seoses mitmeid vigu. Juba vangivalvurid naljatasid, kui palju mees hiljem Rootsi riigilt hüvitiseks saab. Teittinen ütles selle peale, et soetab omale uue purjelaeva.

Uue purjelaevaga kavatseb mees ette võtta pikad retked. Ühtlasi tahab ta lasta ära parandada oma hambad.

Mees tahab kaotada vanglas juurde tulnud kilod. Selleks sööb ta hommikuti ühe greibi ja teeb pärast seda pika jalutuskäigu.

Teittinen istus 8 aastat Rootsi vanglas oma sõbra mõrva eest, mida ta enda väitel kunagi ei teinud. Vanglast taotles ta menetluse uuesti alustamist kahel korral ja teist korda see õnnestus. Rootsi ülemkohus nõustus sellega märtsikuus. Uus kohtuprotsess algas augusti lõpus ja täna on Teittinen vaba mees.

Tema saatus meenutab rootsisoomlase Kaj Linna juhtumit. Linna jõudis istuda 13 aastat eluaegsest vanglakaristusest, kui kohus möödunud aasta kevadel mehe vabastas.

Esimesed ööd pärast vabanemist magas Teittinen pargis võimlemismati peal, kuna ta ei tahtnud sotsiaalmajja narkomaanide ja alkohoolikute juurde minna. Siis tuli appi vana sõber, kes üüris talle Solnasse elamise.

Vangi viinud sündmused said alguse 2009. aasta lõpus, kui suri 70-aastane alkohoolik Torbjörn, keda Teittinen oli abistanud. Saatuslikul päeval leidis Teittinen Torbjörni voodist pooleldi riides. Mees oli tahtnud vanni minna. Sel ajal kui Teittinen käis apteegis, teatas filipiinlannast koristaja Mona, et Torbjörn ei hinga.

Kui kiirabi tuli, siis tuvastati, et mees oli vannis olles saanud südamerabanduse. Paar päeva hiljem leiti Torbjörni testament, kus ta oli poole oma varast Teittinenile pärandanud.

Politsei leidis, et testament oli mõrva jaoks piisav motiiv. Lisaks oli Mona hiljem väitnud, et Teittinen tunnistas talle tapmise üles.

Teittineni väitel aga olid Monale esitatud küsimised kohtus suunatud. Lisaks naine valetas.

Teittinen sai mõrva eest 15-aastase vanglakaristuse. Raskendav asjaolu oli Teittineni taust – ta oli varem Soomes surma põhjustamises süüdi tunnistatud. See juhtus siis, kui 1996. aastal tungis meeste jõuk tema vanematekoju Pieksämäel. Teittinen lasi ühe meestest, kohaliku tuntud lotovõitja oma seaduslikust relvast maha ja lõi teist meest.

Teittinen on tuntud ka selle poolest, et just temale oli Matti Nykänen müünud oma olümpiamedalid. Nykänen elas üksvahe Rootsis Teittineni juures. Nykäneni medalid päästeti rahva seas korraldatud korjandusega, aga Teittinen nende eest raha ei saanud, kuna kohus otsustas, et Nykänen oma medaleid ei müünud.

Vanglas olles taotles Teittinen omale soome keelt rääkivat advokaati. Uus esindaja tegi kaks aastat tööd, et saada luba asi uuesti läbi vaadata. Advokaat tõestas ühe naise varal ära, et väikses vannis on võimatu inimest tappa ilma tema selgroogu murdmata.

Samuti tegi advokaat rekonstruktsiooni Torbjörni korteris toimunust, mille põhjal oleks pidanud pärast tapmist olema vannitoa seinad läbimärjad. Kui aga kiirabi 9 aastat tagasi sündmuspaigale jõudis, oli vannituba täiesti kuiv.

Teittinen tunnistab, et ta sai tuge teistelt vangidelt ja oma sõpradelt, et süsteemi vastu välja astuda. Paljud oleks sellele käega löönud. Nüüd on mees rõõmus, et saab jälle vabalt olla ja mõelda. Ta võib ise oma ust avada ja sulgeda.

Taastumiseks läheb aga veel aega. Kulub mitu aastat, enne kui ta oma endise elu tagasi saab. Ta tunnistab, et temast ei saa kunagi seda endist Esat, kes ta oli enne vangiminekut.

Soome vangla on mehe sõnul nagu vanajumala selja taga võrreldes Rootsiga, kus käib narkoäri ja kuritegevus. Vange piinatakse ja nõutakse katuseraha. Kellegi peale loota ei saa.

Mees tunnistab, et on muutunud külmemaks, kuna Rootsi vanglas ei saa kellelegi kaasa tunda, tuleb julmalt kõigele ära öelda, muidu hakatakse sind kohe ära kasutama. Esa sõnul aitas teda soome sisu – kui jääd endale kindlaks, siis sind austatakse. Samuti peab olema tugev närvisüsteem – nõrganärvilised kustuvad vanglas ruttu ära.

Teittinen täiendas end vanglas arvutite ja rootsi keele valdkonnas. Õhtul, kui kongiuksed suleti, mõtles ta välja suvila ja purjelaeva sisustust.

Joonistamine on mehe sõnul hea teraapia vahend. Teda aitas tugivõrgustik – teda käisid vaatamas sõbrad Soomest ja Rootsist.

Enne vanglat tegeles Teittininen ettevõtlusega, tal oli üks suvine söögikoht, inkassofirma ja töötas turvajuhina. Tal on pangas piisavalt säästusid, et suure hüvitise saamiseni hakkama saada.

Vanglas sündis mehel idee luua vanuritele nn teine kodu, kus saaks soodsalt käia söömas ja end juuksuris või pediküüris hooldada lasta. Katsekoht võiks olla Jyväskylä.

Teittineni sõnul on Soome iseseisev just tänu praegustele vanuritele. Nad ehitasid Soome üles raskel ajal pärast sõda ja nad väärivad parimat.

Soomes on makstud süüta vanglas olemise eest hüvitist Anneli Auerile 800 eurot päeva kohta, Teittinen taotleb Rootsis hüvitist 820 eurot päeva kohta.

https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000005845066.html