Valimised Rootsis tähistasid senise valitseva erakonna sotside ajaloo suurimat kaotust ja immigratsiooni-vastase partei Rootsi Demokraadid võitu.

Kuigi sotsid kogusid kõige rohkem hääli 28,4 protsenti, on nende tulemus oluliselt kahanenud võrreldes eelmiste valimiste 31 protsendiga. See tähendab ka seda, et sotsialistliku bloki senine üleolek parlamendis on kuivanud pea olematuks. Rootsi parlamendi teine, kodanlik blokk nõuab juba senise peaministri Stefan Löfveni taandumist.

Löfven ise taanduda ei kavatse, aga ütles, et blokkide ajajärk on Rootsi poliitikas läbi saanud, andes mõista, et kavatsus on luua laiapõhjalisem valitsuskoalitsioon.

Löfven tunnistas, et blokkide vahel on seis võrdne, mistõttu järgnevad koalitsioonikõnelused. Ta viitas võimalusele, et võimuliitu kaasatakse osalisi väljastpoolt puna-rohelist blokki. Kuni uue valitsuse ametisse asumiseni kavatseb Löfven riigi juhtimist jätkata.

On selge, et kõnelused saavad olema parlamendis rasked, kuna partnereid tuleb võimuliitu kaasata mõlemast blokist. Palju sõltub ka sellest, kumb pool on nõus tegema koostööd erakonnaga Rootsi Demokraadid. Enne valimisi välistasid mõlemad selle võimaluse.

Kuivõrd seis on parlamendis tasavägine, siis selguvad ka täpsed tulemused hiljem.

Rootsi parlamendivalimiste esialgsed tulemused protsentides, kui loetud oli valdav enamus häältest (sulgudes 2014. aasta valimiste tulemus):

Puna-roheline blokk (144 kohta parlamendis):
Sotsiaaldemokraadid 28,4 (31,0)
Keskkonnapartei 4,3 (6,9)
Vasakpartei 7,9 (5,7)

Kodanlik blokk (143 kohta parlamendis):
Keskerakond 8,6 (6,1)
Liberaalid 5,5 (5,4)
Moderaadid 19,8 (23,3)
Kristlikud demokraadid 6,4 (4,6)

Blokiväline:
Rootsi demokraadid 17,6 (12,9) – 62 kohta parlamendis
Teised 1,4