Paavst tuleb Baltimaadesse ja teda tulevad tervitama kümned tuhanded usklikud inimesed. Visiiti varjutab äsjane Läti katoliku kiriku seksiskandaal, millist pole siinmail aastaid olnud.
Paavst Franciscus külastab Baltimaid seoses iseseisvuse 100. aastapäevaga. Samal ajal aga paisub katoliku kiriku idapoolseima piirkonna Latgale seksiskandaal. Lätis käis kohapeal asja uurimas Soome väljaanne Helsingin Sanomat.
Läti idaosas asuva Aglona katoliku kirikusse oodatakse esmaspäeval ligi 50 000 inimest. Kohale tulevad piiskopid mitmelt poolt Euroopast, Läti president ja muud riigi juhtkonna liikmed.
Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik asub Latgales, mis on katoliikluse idapoolsemaid kantse. Paavst maandub oma visiidi kolmandal päeval kiriku juurde helikopteriga.
Ligi kuu aega tagasi aga puhkes sealsamas katoliku kirikuga seotud seksiskandaal. Latgale ajaloolise keskuse Rēzekne 73-aastast kirikuõpetajat Pāvels Zeilan’it kahtlustatakse arengupeetusega mehe seksuaalses ärakasutamises. Kahte ülejäänud vahi alla võetud meest kahtlustatakse inimkaubanduses.
Mitte kunagi varem pole Läti katoliku kirikus midagi sarnast olnud.
Kohalikud asja ei usu, nii nagu pole usutud katoliku kirikuga seotud seksikuritegusid mujal maailmas. Neist juhtumitest on saanud paavst Franciscuse üks proovikividest.
Paavsti on kritiseeritud võimetuses selliseid juhtumeid lahti harutada, mis omakorda on kaitsnud süüdistatud kirikumehi ja jätnud kaitseta nende ohvrid.
Pärast aastakümneid kestnud salatsemist on aga hakanud juhtumid päevavalgele tulema. On selgunud, et tuhanded katoliku preestrid on seksuaalselt ära kasutanud kümneid tuhandeid ohvreid üle maailma aastakümnete jooksul. Viimane avalikuks tulnud juhtum on Saksamaal. Austraalias puudutasid süüdistused 7 protsenti sealsetest katoliku preestritest, kellest vaid murdosa mõisteti kohtus süüdi.
Baltimaades paavsti meeleavaldused ei oota, erinevalt näiteks Iirimaast, kus paavst käis augustikuus.
Paavst külastab Baltimaid austusavaldusena nende maade 100. aastapäevale. Viimati käis paavst Johannes Paulus II Baltimaades 25 aastat tagasi.
Latgales reageeriti süüdistustele tuttaval moel: kirik ja kogudus asusid kahtlusalust preestrit kaitsma. Kahtlusalune preester oli ametis piiskop Jānis Bulis’e alluvuses. Bulise sõnul on alles pärast kohtuotsust võimalik öelda, kes on süüdi. Praegu on kirik seisukohal, et tegemist on arusaamatusega.
Piiskop on nii ametis preestri kaitsmisega, et isegi ei maini vajadust ohvrit aidata. Ta ilmselt ei usu, et mingit ohvrit üldse eksisteerib. Bulise sõnul on kahtlusalune preester sügavalt usklik inimene, kes palvetab palju. Preester oli organiseerinud puudustkannatajatele ravimeid ja toitu. Vahistamise teade tuli nagu välk selgest teavast. Enne seda polnud preestri kohta kuulda ühtegi paha sõna.
Bulise sõnul ei võimaldavat preestri tervislik olukord sellist asja, milles teda süüdistatakse.
Lätis on Bulise väitel vaid ühel korral varem kahtlustatud preestrit seksuaalkuriteos. See juhtum oli viis aastat tagasi. Kahtlusalune suri siis enne süüdistuse jõudmist kohtusse ja ta polnud katoliku kiriku teenistuses.
Bulise sõnul ollakse Lätis teadlikud mujal maailmas toimunust, aga Lätis pole teadaolevalt midagi sellist olnud. Bulis ütles, et talle pole teada, kust info preestri kohta pärineb. Süüdistus on tulnud ühelt Riia ühenduselt, mitte politseist.
Kahtlusalune preester valiti 2015. aastal Latgale keskuse Rēzekne aukodanikuks. Rēzeknes on avaldatud septembrikuu jooksul meelt preestri vabastamiseks.
Püha Maarja koguduse liikmed on asunud samuti 40 aastat ametis olnud preestrit toetama ja nõuavad politseilt avalduse teinud asutuse nime. Vatikanis aga suhtutakse süüdistustesse üha tõsisemalt ja paavst kutsus veebruariks kõik piiskopid enda juurde, et ärakasutamise juhtumeid arutada.
Läti politsei aga asja kohta infot välja ei anna. Teada on vaid see, et avaldus esitati augusti alguses. Preester võeti kinni augusti lõpus. Politsei lükkab ümber väited, nagu oleks vahistamine toimunud seoses paavsti visiidiga.
Lätis laialt levinud teooria on selline, et preestri vahistamisega taheti heita enne paavsti visiiti varju nii kiriku, Latgale kui terve Läti riigi suhtes. Kohalikud inimesed peavad juhtunut segaseks ja paljud pole sellest isegi kuulnud. Inimeste arvates võib tegemist olla provokatsiooniga. Latgale katoliiklased, vene rahvusest inimesed on õnnelikud, et paavst külla tuleb.
Paavsti visiit Baltimaadesse algab laupäeval, 22. septembril, kui kirikupea saabub lennukiga Roomast Vilniusse. Paavsti saadab nelja päeva jooksul ligi 70 ajakirjanikku. Paavst ööbib sügavalt katoliikliku Leedu pealinnas Vilniuses ja teeb sealt külaskäike mujale.
Kõigis kolmes Balti riigis algab visiit kohtumisega presidendiga. Igas riigis korraldatakse jumalateenistus ehk missa.
Leetu Kaunasesse oodatakse pühapäeval Santakose parki missale ligi 90 000 inimest. Läti Aglona kiriku juurde oodatakse esmaspäeval missale 35 000-50 000 inimest ning teisipäeval Tallinna Vabaduse väljakule ligi 10 000 inimest.
Vilniuses kohtub paavst noortega laupäeval kiriku ees platsil ja Tallinnas teisipäeval Kaarli kirikus. Tallinna ürituste vastu on huvi ilmutatud ka Soomest. Turvalisuse kaalutlustel on inimesed pidanud üritustele eelnevalt registreeruma.
Vilniuses külastab paavst lisaks pühapaikadele okupatsioonimuuseumi endises KGB peamajas ning kohtub nõukogude-aegsete poliitvangide ja holokausti üle elanutega.
Lühemate vahemaade läbimiseks kasutab paavst tema jaoks ette valmistatud Fiat Tipot. Aglona kiriku juurde sõidab ta Riiast helikopteriga, ja pärast seda kopteriga tagasi Vilniusse.
Lätis on esmaspäev kuulutatud seoses paavsti külaskäiguga riigipühaks. Aglonasse on organiseeritud täiendavaid bussi- ja rongireise. Lisaks rahvamassidesse tulevad Aglonasse kohale Läti president ja oktoobrikuu valimisteks valmistuvad poliitikud.
Tallinnas on turvameetmed sarnased neli aastat tagasi külas käinud USA presidendi Barack Obama visiidiga, mis tähendab tänavate sulgemisi Vabaduse väljaku ja Kaarli kiriku ümbruses ning seisakuid liikluses.
Soomlaste jaoks on parim võimalus näha paavsti teisipäeval, 25. septembril Tallinnas kell 12.45 Viru hotelli taga Tammsaare pargis ning teisel pool Pärnu maanteed Musumäel.
Pressikonverentsi annab paavst tagasilennul Tallinnast Rooma. Tallinnas taastub tavapärane elurütm kella 19 ajal.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005837205.html
