Jyväskylä ülikooli dotsendi Mikko Jakoneni väitel on madalapalgalised tööd, juhuotsad ja eraisikute ettevõtlus suurendanud tööl käivate vaeste hulka.
Olen tööl käiv vaene, tunnistab 38-aastane Töölö haigla neurokirurgia osakonna hooldetöötaja Daniel Böckerman. Ta saab 1800 eurot kuus palka, aga sellest lähevad maha maksud ja kätte jääb 1400-1500 eurot.
Böckerman tahaks omale osta uut autot, aga selleks pole ta selle palga juures võimeline. Isegi puhkuse jaoks tuleb pikka aega raha koguda. Treeningsaali jaoks tal raha ei jätku, vahendab Yle.
Töö hulka kuulub muu hulgas operatsioonisaalide, koridoride ja riietusruumide koristamine ning haiglajäätmete äraviimine. Mees leiab, et see töö on küllalt riskantne, sest puutub pidevalt kokku noroviirust ja tuberkuloosi põdevate haigetega.
Kuivõrd palk on madal, ei saa Böckerman teha neid asju, mida tahaks. Ta elab koos naisega, pärast eluasemekulude ja arvete maksmist jääb tal kuus kätte 800 eurot toidu ja muude kulutuste jaoks.
Soomes palgavaesust uurinud Jyväskylä ülikooli dotsent Mikko Jakonen räägib, et eriti hoolde ja teeninduse valdkonnas, kaupluste kassades ja koristuse valdkonnas on palju tööl käivaid vaeseid.
Statistikaameti andmetel on üksi elava tööl käiva vaese määr 60 protsenti mediaanpalgast, mis on ligi 1200 eurot kuus kätte. Selle määratluse järgi on Soomes kokku ligi 60 000 tööl käivat vaest.
See pole aga kogu tõde vaesuse kohta Soomes. Neile lisandub veel 100 000-400 000 riskigrupi inimest, kel aeg-ajalt puudub sotsiaalkindlustus ja kes teevad madalapalgalist tööd. Nende sissetulekud on väiksed, aga kui neil puudub sotsiaalkindlustus, siis ei lähe nad arvesse kui tööl käivad vaesed.
Jakoneni väitel on vaesus Soomes suhteline mõiste. See ei tähenda, et põsed oleks aukus, aga inimestel on raske toime tulla. Sellega kaasnevad võlad ja võimalikult odava toidu söömine.
Soomes on palgavaesuse puhul probleemiks juhutööd ja ebapiisav töötundide arv. Kui tulud vahelduvad, toob see kaasa palju bürokraatiat. Kui madala palgaga töökohtade arv kasvab ja tingimused halvenevad, siis taotlevad inimesed rohkem sotsiaaltoetusi.
Teeninduse sektoris on hakanud vähenema just koristajate ja hooldetöötajate palgad. Madalapalgalised tööd on peaasjalikult naistetööd nagu koristamine, hooldajatöö, lasteaiatöö, isiklike abistajate töö ja toitlustuse valdkonna töö.
Soomes on madal palk see, mis on 2000 eurot enne makse. Statistika ei näita täit tõde, aga palgad võivad olla isegi sellest väiksemad.
Lähiaastatel tõmmatakse Soomes seoses haldusreformiga avalikus sektoris kokku koristamise ja toitlustusega seotud töökohti. See puudutab kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad uue töö leidma erasektoris. Arvatavalt tähendab see palgataseme langust.
Dotsent Mikko Jakoneni väitel tunneb vaene inimene end ebaõnnestujana. See on asi, mis ei paista välja. Palgavaesus toob kaasa häbi, depressiooni, toitumishäired ja nälja. Eriti raske on lastega peredes, kus lapsed ei pruugi tegeleda kõigi asjadega, mille järgi on huvi.
Jakoneni väitel on töötus või vaesus harva seotud inimese valikutega.
Daniel Böckerman on näiteks hooldetöötajaks õppinud, töötanud sel alal kümmekond aastat ja kavatseb jätkata vaatamata väiksele sissetulekule. Tema väitel nende osakonnas seda tööd austatakse ja teda tunnustatakse. Ta ütleb, et talle see töö meeldib – ta saab teiste inimestega hästi läbi.
Böckermanil on tööga seotud käe- ja põlvevaevused, mis piiravad liikumist. Ent vaim on tal tugev. Ta räägib, et ei soovita seda tööd neile, kes on füüsiliselt nõrgad. Tema valulävi on kõrge ja ta on töös kõike näinud. Ta ei imesta enam paljude asjade üle.
Mees tunnistab, et tööl käimine mõjub hästi nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Kela hüvitised töötutele on väiksed. Vaatamata väiksele palgale ja tervisehädadele valib ta pigem tööl käimise.
https://yle.fi/uutiset/3-10397087
