Neljaliikmeline eesti-saksa pere kolis Soome saarijärvi valda vanasse suvilasse ja kõik kulud kokku on vaid 800 eurot kuus.

Elu metsa sees ilma elektri ja jooksva veeta on karm, aga vahva, vahendab Ilta-Sanomat.

Marienhagenite pere tegi selle ära. Eestlannast pereema Merily ja sakslasest pereisa Hannes kolisid võõrale maale, metsa sisse, karude ja põtrade keskele ja peavad hakkama saama ilma elektri ja jooksva veeta.

Kaasas on ka lapsed, 3-aastane Lotte ja 10-kuune Minthe.

Lapsed on eluga metsa sees kohanenud. Lotte võtab porgandi, pühib selle mullast puhtaks ja hakkab sööma. Minthe teeb eemal oma esimesi samme. Eelmisel päeval oli Minthe pistnud suhu mesilase, aga see on juba ununenud.

26-aastane Hannes tunnistab, et see oli parajalt hull idee. Suvila Tiilikkas, keset Kesk-Soomes asuva Saarijärvi metsi sai paarile armsaks kuus aastat tagasi mesinädalate ajal. Taheti tulla tagasi.

Esialgu oli plaan tulla Tiilikkasse aastaks ja vaadata, mis saab. Endise metsavahimaja omanik on Tamperes elav näitleja Antti Mankonen. Maja on aastaid kasutanud suviti kunstnikud.

Marienhagenitel on aga küllalt nõudlikud ametid: Merily on etnoloog, Hannes aednik. Merily sõnul proovisid nad Saksamaal elu üheksast viieni, aga see ei sobinud.

Võimalus elumuutuseks tekkis läinud talvel. Kui pere märtsikuus Tiilikkasse saabus oli maas paks lumi ja väljas paukus veel 30-kraadine pakane. Hoovi peal võttis pere vastu põder.

Esimene asi, mida kohale jõudes mõeldi, et kas kõigepealt tuuakse küttepuid ja vett kaevust tuppa, või hakatakse lund lükkama, meenutab Hannes. Tiilikkasse viib metsatee, lähima maanteeni on 5 kilomeetrit. Poodi ehk Saarijärvi keskusesse on maad üle 20 kilomeetri.

Elu on aga selline, millest Merily ja Hannes on unistanud: lihtne ja nõudlik, samas õnnelik. Merily ütleb naerdes, et tema sakslasest mees on see, kes mõtleb, tema on mehe ori.

Mõtteainet jätkub. Kuivõrd maja ei pea eriti sooja, tuleb varuda kõrvalasuvatest majapidamistest ja metsast talveks puid. Teine murekoht on kaev – pärast kuiva suve on vett väga vähe.

Hannese lemmiktegevus on aga – lähtuvalt tema ametist – toidu hankimine. Aednik on kivisele maale teinud juurde aiamaad.

Aias kasvavad tomatid, spinat, oad, kurgid, ja naerid – ja kasvavad päris hästi. Lisaks aiaviljale kasvatatakse lilli, nurmenukkusid ja linataimi.

Katsetatakse alepõllundust, kus põletatud maal kasvatatakse naerist ja see õnnestub päris hästi. Hannes räägib, et proovib kõiki võimalusi. Päris kõik ei õnnestu, aga midagi tuleb välja. Õppimisainet jätkub.

Näiteks maisi puhul räägiti, et see ei õnnestu. Ta külvas aga maisi maha ja saab nüüd korraliku saagi.

Tiilikka elanike hulka kuuluvad veel koer Fonzo, kass Valtsu, suveks külla tulnud kass Tihru ja kolm siga: kuldid Steinmeyer ja Sale ning emis Kersti. Ehk siis Saksa, Soome ja Eesti presidendid, kes seal rõõmsalt röhivad.

Septembris tuleb veristada kas Steinmeyer või Sale. Mõni aeg tagasi murdsid nad koos aedikust välja ja neid oli väga raske tagasi tuua, räägib Hannes.

Seasulu kõrval asub vana ait, mis rajati koos metsavahi majaga 1856. aastal. Perel on veel 11 kana, kes munevad 3-4 muna päevas. Rohkem munevad kanad siis, kui neile lähedalasuvast Horo järvest kala püüda.

Lisaks taimedele ja kalale saadakse varsti toidulauale seega ka liha. Toidu säilitamine on aga asi, mis vajab läbimõtlemist. Maakelder on küll olemas, aga ilmselt tuleb osa toitu viia mõne tuttava juurde sügavkülma. Osa pesu pestakse samuti naabrite pesumasinas.

Muidu elatakse askeetlikku elu. Vahetevahel lubavad vanemad endale mõne õlle. Et saaks saunas leili visata, räägib Hannes.

Pere ainus ühendus välismaailmaga on üksainus nutitelefon. Päikseenergiaga laetavast seadmest saab vaadata uudiseid, aga Facebooki ei kasutata.

„Meie televisioon on tule vaatamine,” räägib Hannes.

Päris teistest eraldi elu Marienhagenite pere elada ei taha. Näiteks naabritega käiakse läbi ja neid on hästi vastu võetud. Perele on toodud saunavihtu ja värvi. Saunas on käidud suveajal kolm korda nädalas, talvel köetakse sauna üks kord nädalas.

Hoovis on auto, millega käiakse kord nädalas poes. Ostetakse korraga 15 liitrit piima, millest Merily teeb ise kõiki teisi piimatooteid. Lisaks ostetakse wc-paberit ja lapsemähkmeid.

Ostetakse nii vähe kui võimalik. Merily väitel saab inimene väga vähesega hakkama. Ta räägib, et kellelegi midagi peale ei suru ja ette ei heida, igaüks elab ise oma elu, aga talle meeldib panna potti enda kasvatatud porgandit.

Pere on arvestanud, et ühes kuus kulub 800 eurot. Sellest enamus kulub auto peale. Äsja käisid nad autoga reisil Lapimaal.

Merily räägib, et sakslased kardavad loodust, aga soomlased oskavad veel elada looduse keskel. Loodus on tema sõnul kingitus ja inimene ei tohiks sellega sidet kaotada.

https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000005828415.html