Eesti kaitseväe peastaabi info kohaselt sai riigireetmises kahtlustatav kaitseväe kõrge ohvitser suurtükiväelase väljaõppe Soomes. Mees oli avalikkuses venekeelse lojaalse isiku musternäide.
38-aastane Eesti kaitseväe major Deniss Metsavas sai suurtükiväelase koolituse Soomes aastatel 2003-2005, mis omakorda kiirendas tema karjääri, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaitsepolitsei pidas Metsavase ja tema pensionärist isa kinni esmaspäeval, kahtlustatuna luuramises Vene sõjaväelise julgeolekuteenistuse GRU kasuks.
Eesti kaitseväe info kohaselt õppis Metsavas Soomes 2003. aasta veebruarist juulini, siis uuesti 2004. aasta juulist kuni 2005. aasta jaanuarini ja veel 2005. aasta oktoobrist detsembrini.
Metsavas jõudis välja suurtükiväelase kõrgeima võimaliku ametikoha, suurtükiväe inspektorini. Kuni kinnisvõtmiseni oli ta ametis kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas.
2000ndate aastate algul sai Soomes väljaõppe kümneid Eesti ohvitsere, nende seas ka suurtükiväelased, kuna Eestis puudusid vastavad teadmised. Nüüd koolitab Eesti ise oma suurtükiväelasi.
Soome kaitseväe info kohaselt sai Soome kaitsevägi asjast teada ametlikke kanaleid pidi enne asja avalikustamist. Asja uurimisega tegelevad Eesti ametkonnad.
Deniss Metsavas on esimene Eesti kaitseväe ohvitser, keda kahtlustatakse riigireetmises ja Venemaa kasuks luuramises.
Avalikkuses on Metsavas varem olnud kui Eestis hästi kohanenud venekeelse inimese musternäide. Poolteist aastat tagasi rääkis ta telesaates kakskeelsuse eelistest kaitseväes. Ta ütles, et tunneb paljusid venekeelseid kaitseväe ohvitsere, kes on Eesti patrioodid.
Kui ajakirjanik Andrei Hvostov seadis venekeelsete lojaalsuse kahtluse alla, nimetas Metsavas Hvostovi juttu Moskva kaasmaalaste poliitika ülistamiseks.
Poolteist aastat tagasi avaldas Eesti kaitsevägi eesti ja vene keeles raamatu Sinu riigi kaitse, kus Metsavase karjääri oli kirjeldatud kui Lasnamäe poisi edulugu.
Metsavase karjäär kaitseväes algas pärast ajateenistuse lõppu 2000. aastal. Karjäärile aitasid kaasa õpingud Soomes ja Balti kaitsekolledžis Tartus. Aastal 2012. osales ta Eesti väekontingendi Estcoy-15 koosseisus NATO juhitaval operatsioonil.
Kahtlustus riigireetmises algab perioodist alates 2013. aastal, mil temast sai peastaabis suurtükiväe inspektor.
Metsavas oli aktiivne jalgpallur. Ohvitserina õpetas ta Mustamäe gümnaasiumis riigikaitset, mis oli õppekavas üks valikainetest. Aastal 2014 tunnustati teda ka kui õpetajat, kui ta valiti Tallinnas aasta nooreks õpetajaks. Järgmisel aastal ülendati ta majoriks.
Pärast kolmapäevast asja avalikustamist oli suhtumine temasse täielikult muutunud. Kaitseväe juhataja Riho Terras nimetas teda petiseks, justiitsminister Urmas Reinsalu „moraalses mõttes puudeliseks” ja kaitseminister Jüri Luik „osavaks riigireeturiks”. Ajakirjanduses on teda nimetatud „musterpatrioodiks”.
Metsavase maine on teistest eelnevatest riigireeturitest erinev: teda meenutatakse ka pärast kinnivõtmist hea sõnaga: pühendunud ja professionaalne. Tema alluvuses aega teeninud ajakirjanik pidas teda karismaatiliseks juhiks, kes suhtus alluvatesse võrdväärselt.
Metsavas oli oma varasema perenime Volin ära muutnud juba kooliajal. Tema arvatavast riigireeturist isa oli nõukogude ajal tööl piirivalves ja hiljem Eesti vanglasüsteemis.
Juhtum on tõstnud Eestis üles venekeelse elanikkonna lojaalsuse küsimuse.
Kaitsepolitsei on viimase kümne aasta jooksul paljastanud terve rea riigireetureid. Kinni võetud 16 inimesest enamus on venekeelsed.
Eesti ametivõimud ja ametnikud on püüdnud summutada kahtlusi venekeelse elanikkonna suhtes. Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu hoiatas venekeelse elanikkonna potentsiaalseteks reeturiteks tembeldamise eest. Peaminister Jüri Ratas ütles, et riigireetmine on raske kuritegu, aga seda ei saa seostada rahvusega. Riigireetmine tuleneb tema väitel isikuomadustest.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005817849.html
