Siiani on imestatud, miks otsustasid soomlased minna 1939. aastal endast kümneid kordi tugevama vaenlase vastu, kui näiteks Balti riigid, mis koos olid Soomest palju võimsamad, otsustasid vastupanuta alistuda. Värske Soomes läbi viidud uuring näitab, et soomlased olid valmis ennast ohverdama, kuna tahtsid kindlustada oma lastele paremat tulevikku.

Majandusprofessor Vesa Kanniainen põhjendas oma teadustöös matemaatiliselt ära, et mida enam hoolitakse järeltulevatest põlvedest, seda suurem on valmisolek end võitluses ohverdada.

Nii soomlased kui kreeklased võitlesid otsustavates Tali-Ihantala ja Thermopyla lahingutes ennastohverdavalt, kuna nad tahtsid tagada lastele paremat tulevikku. Sellist motiivi polnud nende vastu võidelnud vene ja pärsia vägedel, vahendab Helsingin Sanomat.

Kanniainen on näiteks uurinud seda, miks sõdur üldse sõdib vaenlase vastu. Ja miks väiksed kaitsearmeed on olnud edukad suurte okupatsiooniarmeede vastu. Ta on jõudnud järeldusele, et väike kaitsearmee sõdib agressiivsemalt. See tuleb asjaolust, et kaitsearmee mõtleb rohkem oma laste tuleviku peale. Vaenlasel sellist motivatsiooni pole, kuna neid ei ohusta miski. Neil pole vaja mõelda järeltulevatele põlvedele.

Majandusteaduses on sellise nähtuse nimi sugupõlvede-ülene altruism. Altruism tähendab ennastohverdavat käitumist, kus seatakse teiste heaolu enda omast ettepoole. Tegemist on puht-matemaatlise tulemiga: mida enam sõdurid mõtlevad järeltulevatele põlvedele ja mida suurem on oht, seda suurem on soov end võitluses ohverdada.

Oluline avastus on ka see, et mida väiksem on kaitsearmee, seda suurem on valmisolek ennast ohverdada.

Kanniaineni uuringu hüpotees on see, et rahvuslik julgeolek on avalik hüve ja osa rahvuslikust heaolust. Kanniaineni väitel pole matemaatilised järeldused kasutatavad reaalses elus, aga nende abil võib olukordi testida. Testimine on oluline, sest inimese aju teeb vigu, aga matemaatika seda ei tee.

Kanniaineni uuringust tuleb välja ka see, miks Soome kõik oma relvaostud avalikustab. Nimelt tugevdab avatus Soome turvalisust. End kaitsev maa püüab kõik hoida avaliku, mis suurendab heidutust. See on osa metamaatilisest mänguteooriast, kus on hea teada, mis võimaliku ründega kaasneb.

Soometumine on samuti põhjendatav mänguteooriaga.

Kanniainen on uurinud ka seda, mis on parem valik, kas üldine sõjaväekohustus või väike profiarmee. See oleneb, kas maa on väikse või suure turvariskiga. Analüüsi põhjal on väikse turvariskiga maadel võimalik ülal pidada väikest vabatahtlikkusel põhinevat armeed. Suure turvariskiga maadeks peab Kanniainen Soomet, Balti riike ja Iisraeli.

Kanniaineni arvates on Soome teinud õieti, et on säilitanud üldise sõjaväekohustuse. Kõrge turvariskiga maade puhul on üldine sõjaväekohustus kasulik, kuna see aitab luua suure ja koolitatud reservi.

Kanniainen on matemaatiliselt välja arvestanud ka selle, millal tasub liituda NATO-ga ja millal mitte. NATO puhul on Soome jaoks tähtis liikmeks astumise võimalus ise, mis ei tähenda tingimata liikmeks astumist. NATO puhul tuleb arvestada ka sellega, kas kõik liikmesmaad on valmis reaalselt panustama, kuna liikmesmaadel on alati võimalus kohustustest taganeda.

„Kas portugallased ja kreeklased tulevad meile appi, kui kõlab kutse? Sõjalise liidu loodud turvalisus ei tule niisama kätte. See tähendab, et iga liikmesmaa peab omalt poolt panustama. Soome jaoks tähendab see Baltimaid, või kuidas?” küsib Kanniainen.

Kanniaineni väitel on võimalikul vaenlasel olemas võimalused ründamiseks ilma otseselt ründamata. Näiteks võib Venemaa avada oma piirid.

Kanniainen on uurinud matemaatiliselt ka kübersõdade teooriat. Ta jõudis tulemuseni, et küberrelvade arendamine võib muuta tavapäraste relvadega sõjad tõenäolisemaks. Nimelt võimaldab kübervõimekus hävitada osa vastase tavapärasest sõjalisest võimekusest ja alandada sellega sõjapidamiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu motivatsioon sõdimiseks kasvab.

Kübervõimekust arendava riigi motivatsioon ennetavaks küberrünnakuks on seda suurem, mida vähem on teine osapool vastavat võimekust arendanud. Kui läheb võitluseks, siis kõigepealt eelneb küberkahju ja alles seejärel järgneb sõjategevus tavapärasel moel.

Kanniainen on oma töö põhjal kirjutanud ka kokkuvõtva ülevaate, mille Soome kaitseministeerium kavatseb sügisel avaldada.

Miks aga pikalt majandusteaduses karjääri teinud teadlane tegi veel ühe teadustöö Riigikaitsekõrgkooli juures? Mees põhjendab seda jätkuva januga uute teadmiste järele ja armastusega oma isamaa vastu.