Värske Soomes läbi viidud uuringu põhjal mõjutab abielu lahutus hullemini mehi, kel suureneb mitmekordselt surmarisk.
Lahutus pikast suhtest on kriis kõigi jaoks. Kui abielu ajal tarvitavad vähesed rahusteid, siis lahutuse ajal teevad seda paljud, selgub Helsingi Ülikooli juures tehtud uuringust.
Soomlased lahutavad tavaliselt augustis pärast suvepuhkusi. Teine tippaeg on jaanuar, vahendab Helsingin Sanomat.
Kõige rohkem kasutatakse Soomes rahusteid vahetult enne ametlikku lahutuspäeva. Siis suureneb rahustite kasutamine mitu korda võrreldes nendega, kes on püsisuhtes.
Lahutus tõstab surmariski, ja seda eriti meestel. Lahutanud meestel on surmarisk kaks korda kõrgem kui neil, kes on püsisuhtes. Naistel suureneb surmarisk pärast lahutust 1,5 korda.
Sugupoolte erinevus on märkimisväärne ja seda on tuvastatud ka teistes uuringutes mujal maailmas. Vahe õnnetuste, vägivalla ja alkoholiga seotud surma riski puhul on veelgi suurem. Meestel on märgata selget seost surmadega pärast lahutust, naiste puhul see seos nii suur pole.
Lahutus on inimese elus üks kõige stressirohkemaid perioode. Tavaliselt arvatakse, et naised reageerivad stressile masenduse ja psüühiliste probleemidega ning mehed alkoholi tarvitamise ja muu riskikäitumisega.
See, kuidas lahutusest toibutakse, on väga individuaalne. Toibumine sõltub sellest, kas inimese elus on varem olnud kriise. Alles keskeas kogetud esimene suur kriis võib põhjustada suuri probleeme.
Meeste olukord on pärast lahutust kehvem kui naistel. Mehed pole harjunud oma tundeid väljendama. Kui lahenduseks on alkohol, siis probleemid kasvavad.
Lahutus võib olla ühtviisi raske nii naistele kui meestele. Tavaliselt öeldakse, et naised puhkevad pärast lahutust õide, aga see ei pruugi nii olla. Meestel on siiski lahutus raskem üle elada.
Meeste olukorra muudab raskemaks see, et tavaliselt teeb lahutuseks ettepaneku naine. 2013. aasta andmetel tuli lahutuseks ettepanek 70 protsendil naistelt ja 35 protsendil meestelt. Lahutus tuli teisele poolele enamasti üllatusena. Lahutust on lihtsam üle elada, kui see ei tule üllatusena.
Lahutused on erinevad. Tavaliselt on naised seda pikalt ette valmistanud, mehed peavad harjuma lühema ajaga.
See, et naised rohkem lahutust taotlevad, tuleb naiste majandusliku olukorra paranemisest. Naistele on raske see, et kui pooltel pole vaimset klappi ning kodu ja lastega seonduvat ei jagata. Naised on seega rohkem moderniseerunud. On ka modernseid mehi, kes mõtlevad nagu naised, aga kui mees mõtleb traditsiooniliselt, siis on vaja kõrvalt sama traditsioonilist naist, et suhe püsiks.
Mehi peetakse emotsionaalselt vaoshoitumateks, aga tegelikkuses see nii ei ole. Mehi on lihtsalt õpetatud juba maast madalast oma tundeid vaos hoidma, nii kaua, kui neid on võimalik vaos hoida.
Soomes on uuritud ka meeste ja naiste kiindumussuhteid. Teooria järgi kiindub laps oma hooldajasse kas turvaliselt või mitteturvaliselt. Mitteturvalisest kiindumusest kujuneb välja kas vältivalt või klammerduvalt kiinduv täiskasvanu.
Soome meeste hulgas on palju vältivalt kiinduvaid mehi – põhjused pole täpselt teada.
Paarisuhtes tähendab vältiv kiindumus seda, et oma tundeid ei näidata välja. Proovitakse elada nii, et ei tuleks ette mingeid probleeme.
Siit tuleneb ka lahutuse „üllatuslikkus”. Probleemidest pole suhte ajal räägitud ja õigeaegselt pole abi küsitud.
Kui pole valmisolekut asjadest rääkida, siis pole ime, et teisel poolel saab ühel hetkel villand.
Naiste puhul on väga harvad need juhud, kui neil pole olnud võimalik kellegagi lahutusest rääkida. Meeste puhul on see aga tavaline. Meestel on lihtsam lihtsalt lõbutseda kui rääkida oma muredest. Naised paluvad kohe abi, mehed seda ei tee. Parim lahendus probleemide lahendamiseks on aga abi küsimine. Nagu öeldakse, jagatud mure on pool muret.
Mehed peaks aru saama, et inimene pole loodud selleks, et üksinda hakkama saada. Kui panustada ainult tulemuslikkusele, siis võib kaotus jalust niita. Meestel peaks olema teadmine, et isegi kui kõik ei lähe nagu plaanitud ja mõni ei taha minuga koos olla, olen jätkuvalt armastusväärne ja hinnatud inimene.
Uuringust tuli välja, et kui naisele on tähtsam paarisuhe, siis mehele pere. Kui mees lahutab, siis ta räägib, et teda räsis mitte naise, vaid pere kaotus.
Lahutuse puhul jäävad lapsed põhiliselt ema juurde, kuigi jagatud hooldus muutub tavalisemaks. Statistikaameti andmetel on 19 protsenti Soome peredest ema ja lapsega ning vaid 3 protsenti peredest isa ja lapsega pered.
Paljud mehed tunnevad lahutuse puhul häbi, et ei suutnud peret koos hoida ja peavad seda enda eksimuseks. Paljusid mehi häirib see, et laste puhul arvestatakse ainult emade, mitte isadega. Isaduse puhul ei räägi keegi, et see on püha.
Uuringust tuleb välja, et lahutuse puhul peaks pakkuma inimestele rohkem tugiteenuseid. Eriti tuleks tegeleda lahutavate meestega. Kogemus näitab, et erinevad teraapiad mõjuvad meestele isegi paremini. Abielu lahutust ei tuleks vaadata ainult kui kaotust, vaid millegi uue ja parema algust.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005785173.html
