Soome 55-aastane töötu ei loodagi omale tööd saada, aga on rahul ka 491,21 euroga, mis tal lisaks eluasemekulude katmisele igas kuus puhtalt kätte jääb. Selle raha eest saab Lidlis toitu ja muud vajalikku ostmas käies ilusti hakkama.
Kaubandust õppinud Mikko tegi erialast tööd kuni 2003. aastani, mil ta koondati. Töötuna on ta käinud neljal töötukassa poolt pakutud IT-koolitusel ja kahel proovitööl, vahendab Ilta-Sanomat.
Ta on kandideerinud kümnetele eri kohtadele, aga enamiku pakutavate tööde jaoks on tal haridust liiga palju. Viimati kandideeris laotöötajaks, aga teda isegi ei kutsutud vestlusele.
Mikko saab töötutoetust, eluasemetoetust ja toimetulekutoetust. Pärast kõigi kulude katmist jääb talle igas kuus puhtalt kätte 491,21 eurot, mille eest ostab toidu, riided, maksab telefoni ja interneti eest ning jääb veel ülegi hobidega tegelemiseks. Igas kuus säästab ta sadakond eurot. Säästude eest on ta ostnud omale jalgratta, lameekraaniga televiisori ja uue arvuti.
Toiduga ta väga ei pirtsuta ja ka vähese rahaga saab tervislikult toituda – kartul, riis ja makaronid ei maksa suurt midagi. Toiduabis Mikko ei käi, selle järgi pole vajadust olnud. Soodustooteid ta siiski ostab, näiteks S-marketist saab peale kella 21 osta 60-protsendilise allahindlusega tooteid. Enamasti ostab Mikko oma asjad Lidlist.
Rahaga oskab Mikko hästi ümber käia. Juba lapsena korjas ta pudeleid ja käis suviti tööl raha teenimas.
Pärast sissetulekute kukkumist lõpetas Mikko alkoholi tarvitamise ja suitsetamise. 15-eurose alkoholipudeli ärajätmine korra nädalas säästab aastas 780 eurot ja kahe päeva peale kulunud suitsupaki ärajätmine toob säästu 1200 eurot aastas.
Suitsetamisest loobumine oli Mikko jaoks raske, aga alkoholi ärajätmine mitte. Saunaõllest loobumine oli ka raske, aga nüüd joob ta peale sauna kohvi.
Vaba aeg on samuti sisustatud. Mikko laenutab raamatukogust raamatuid, käib jalgrattaga sõitmas ja majaühistu saunas, teeb muusikat Lidlist ostetud ja kingiks saadud muusikariistadega, aitab sõpru ja käib kohtamas endast 20 aastat noorema naisega.
Mikko teeb tööd vabatahtlikuna 5 tundi nädalas. Mikko on kaugel pikaajalise töötusega kaasnevast tõrjutusest, mis ongi Soomes toimetulekutoetuse eesmärk.
Mikkol lapsi pole ja ta on vallaline mees. Ta elab väikses linnas, kus elamise üür on 375 eurot kuus, mille katab eluasemetoetus.
Kui toimetulekutoetust hakkas aasta algusest maksma Kela, läks Mikko elu lihtsamaks. Taotlusi on nüüd kergem täita internetis ja ei pea enam iga kuu sotsiaalosakonnas kohal käima.
Sotsiaaltoetuste osas on Mikko neli korda asja halduskohtusse andnud. Viimati kaebas ta selle üle, kas juhiloa tervisetõendi maksumus läheb maha toimetulekutoetusest või on see vältimatu tervisekulu.
Mikko väitel on kõige suurem probleem selles, et paljud, kel oleks õigus toetust saada, seda ei taotle. Paljud inimesed on Mikkole teada andnud, et neil jääb palgatööl käies vähem kätte kui temal töötuna.
Näiteks oli Soome sotside juht Antti Rinne telesaates rääkinud naisest, kel jääb peale ravimite ostmist kuus toidu peale raha ainult 50 eurot. Mikko sõnul ei tohiks poliitik sellist juttu rääkida, sest sellist asja ei saa olla. Nimelt ei lähe ravimikulud toimetulekust maha, vaid neid arvestatakse eraldi. Toimetulekuseadus tagab igale üksi elavale soomlasele kuus kätte 491,21 eurot. See summa peab jääma inimesele kätte peale eluaseme- ja ravimikulusid. Kui jääb vähem, peab toimetulekutoetust suurendama.
Töötute aktiivsusmudel Mikkot ei puuduta, sest kui ta saab vähem töötutoetust, katab vahe toimetulekutoetus.
Soomes on juba varem räägitud, et paljud inimesed ei taotle toimetulekutoetust, aga see läheb ühiskonnale kallimaks maksma kui toetus ise, seda just kallima depressiooni ning töövõimetuse tõttu. Uuringute järgi on 5 protsendil soomlastest õigus toimetulekutoetusele, aga vaid pooled neist on seda taotlenud.
Mikko ise tunnistab, et suurim probleem on suhtumises – ta ise häbenes algul samuti toetust taotleda. Uhkus tuleb aga alla neelata ja olukorraga leppida.
Mikko on arvamusel, et töötu olek ei tohiks elu mõjutada olukorras, kus sobivaid töökohti on vähe. Kõigile tööd ei jätku ja selles pole midagi imelikku. Ta imestab, et mõni on aastas kandideerinud 100 eri kohale. Mis on selle mõte? Ta ise ei usu, et enam kunagi tööle saab. Kui ta sai 50 täis, siis usk endasse hakkas murenema. Mida kauem on inimene olnud töötu, seda raskem on tööle saada. Ta on ise pidanud värbaja ametit ja teab, et nii see on.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005777760.html
