Lapimaalt, kus sõja ajal oli ligi 200 000 sakslast, leiab siiani natsisüsmboolikaga asju, mille eest makstakse sadu eurosid.
Teinekord veab ja leiab sõdurite isiklikke esemeid. Näiteks sigaretitoosi kaas, millele on vene tähtedega kirjutatud „Jakovilt”. Kõige tavalisem leid on hunnik konservikarpe, vahendab Ilta-Sanomat.
Suurem osa väärtuslikest asjadest korjati kokku juba pärast sõda, kui Soomes oli kõigest puudus. Isegi vanad naelad koguti kokku ja kasutati ära.
Palju on räägitud sakslaste ehitatud palksuvilate kohta. Neisse asusid pärast sõda elama erakud, kuna need asuvad kõrvalistes kohtades metsa sees.
Igal aastal tuleb Lapimaalt välja ka lõhkekehi. Neid kollektsioneeritakse, aga pärast deaktiveerimist. Tegemist on küllalt eluohtliku tegevusega.
Pärast seda, kui metalliotsijate hinnad langesid, on asjade otsimine muutunud massiliseks.
Hinnas on ka haakristi ja kotkamärgiga taldrikud ja muu keraamika. Näiteks Läti saidil Kurlandmilitaria on pakutud haakristiga köögitaldriku eest 135 eurot. Kohvikannu eest küsiti 295 eurot. USA saidil Bunkermilitaria.com küsitakse söögitarvikute eest mõnikümmend eurot.
Eesti taustaga veebisaidil Espenlaub militaria on üksikute lauanõude hinnad tõusnud koguni 300 euroni.
Vanade Saksa sõjaväe asjade otsimine on kahe otsaga asi. Kuivõrd nende vanus on alla 100 aasta, siis puudub neil museaalne väärtus. Seaduse järgi kuuluvad riigile kõik üle 100 aasta vanused leiud, mille omanik pole teada. Vanade Soome sõjaväe leidudega tegeleb Soomes kaitsevägi.
Sõja-aegsete asjade otsimine on Soomes küll lubatud, aga teadlased tahaksid nende kohta omada rohkem infot.
Mida siis teha, kui midagi leitakse? Ametlikke juhiseid selleks pole. Üle 100 aasta vanuste leidude kohta saab teada anda kohalikule või mõnele muule muuseumile. Leiud saab annetada näiteks Kullamuuseumile.
Arendamisel on mobiilirakendus, mille abil saab edasi anda info leiu asukoha kohta ja selle pildi. Eesmärk on luua andmebaas, millest oleks kasu nii kollektsionääridele kui teadlastele. Rakendus peaks valmima tuleval aastal Helsingi ja Aalto ülikoolide ning Muuseumiameti koostöös.
Eraviisil otsijatest on arheoloogidele ka kasu, sest nad satuvad kohtadesse, kuhu teadlased kunagi ei satuks.
Ühtlasi on hea teada, et maa kaevamine ei kuulu Soomes igameheõiguse alla. Selleks on vaja maaomaniku luba.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005802689.html
