Torud, elekter, fassaad, rõdud, aknad, katus ja hoov… Majaühistul jätkub kohti, mida korrastada, ja see kõik pole odav.

Alla poole Soome majaühistutest korjab suuremate remonditööde tarbeks eelnevalt raha. Toruremont võib aga maksta eluaseme ruutmeetri kohta üle tuhande euro. Kust leida selleks raha? Yle pakub viis võimalust:

1. Lisaraha garaažidest

Kas maja ümber on garaažid või autokohad? Neile võiks leida ostja. Ühe garaaži eest võib olenevalt asukohast saada kümneid tuhandeid eurosid.

Kui garaaže ja autokohti kasutavad ühistu liikmed, siis saab nende eest üüri küsida. Üürisummad tuleb kindlaks määrata.

2. Lisaraha ühistule kuuluvatest korteritest

Paljud ühistud omavad kortereid ja saavad nende eest üüritulu. Sellest väärtuslikust varast pole aga ühistule suuremat kasu, kui üür on liiga väike.

Üürisummad tasuks üle vaadata ja mõelda, kas korterid võiks maha müüa.

3. Lisakorterid majaühistule

Majaühistul võib olla ruume, mille saab ümber ehitada korteriteks. Vahel on võimalik ehitada katusele lisakorrus või laiendada maja külgsuunas.

Üks võimalus on ehitada koos remondiga lisaks kortereid, mille eest saab raha küsida.

Lisaks tuleb ehitada vähemalt tuhat ruutmeetrit, et ehitusfirmad oleks sellest huvitatud, leiab kinnisvaraliidu peaökonomist Jukka Kero.

Korterite järele peab olema nõudlus, et neid tasuks juurde ehitada. Kui aga piirkonnas on palju tühje kortereid, siis ei tasu uute ehitamine end ära.

4. Lisamajad oma või üürikrundile

Kui majaühistu krundil on veel ruumi ehitamiseks, siis võib ühistu hoonestada osa krundist või selle ära müüa.

Kui maja on üürikrundil, siis saab sinna samuti ehitada ja selle pealt tulu teenida. Näiteks Tamperes võib majaühistu saada juurde ehitamisel üürihinnast soodustust. Helsingis soodustatakse kruntide täis ehitamist ühekordsete toetustega. Linna krundil asuv majaühistu saab hüvitist, kui vaba osa krundist linnale loovutab. Hüvitise suurus sõltub sellest, kui palju vabale maale saab juurde ehitada.

Juurdeehituse hüvitis on enamasti kuuekohaline summa. See nõuab aga nii linnalt kui ühistult põhjalikku ettevalmistust, ühistu liikmete nõusolekut ja planeeringu muutmist.

5. Täiesti uus maja

Kui maja on kehvas seisukorras, siis võib olla kasulikum selle lammutamine ja uue ehitamine. Lammutus ja uue ehitus on põhjalik ettevõtmine, mis nõuab kõigi liikmete nõusolekut.

Majaühistul võib olla kasutamata ruume, mille asemele saab ehitada korterid. Nii on tehtud näiteks Helsingis Kontulas.

Justiitsministeerim valmistab ette seadusemuudatust, et vana maja lammutamine ja uue asemele ehitamine oleks lihtsam.

https://yle.fi/uutiset/3-10369725