Kesk-Soomes elava 48-aastase naise pangaarvele kanti 2016. aastal novembrikuu keskpaigas suur summa raha. Naine kulutas selle raha ära, aga jäi pärast kohtus süüdi.

Naine seletas, et läks koju ja hakkas arveid maksma, kui märkas, et tema S-Pankki arvele oli kantud 35 489,90 eurot. Ta pidi selle peale üllatusest toolilt maha kukkuma. Ta helistas mehele ja küsis, kust see raha võib pärit olla. Mees arvas, et äkki on tegemist naise ema arvel olnud lapsetoetustega. Pangaväljavõttest oli näha, et raha tuli täiesti tundmatult isikult, vahendab Ilta-Sanomat.

Naine mõtles selle peale, et äkki on tegemist 2008. aastal surnud ema usaldusisikuga, kes maksis nüüd arvel olnud lapsetoetused ära. Naine mäletas, et oli palunud emal kooli tarbeks veidi raha kõrvale panna.

Tegelikult polnud tegemist lapsetoetuse, vaid panga eksimusega arve numbri osas. 35 000 eurot oleks pidanud minema teisele isikule.

Naine mõtles ka sellele, et äkki on tegemist eksitusega. Ta oli ühendust võtnud pangaga, aga pangast öeldi, et kõik on korras. Aga asi polnud korras. Veel novembris palus pank raha tagastada. See oli aga asjata lootus, sest raha oli juba ära kulutatud.

Pere majanduslik olukord oli raske ja seetõttu kandis naine oma mehe arvele kohe 10 000 eurot, millest 8000 kulus toru- ja korstnaremondi tarbeks. Osa arveid oli samuti maksmata ja need maksti kohe ära. Osa raha kasutati jõulude ajal toidu ja muude asjade ostmiseks.

Naine ostis muu hulgas aurupesuri, tolmuimeja, unenäopüüdja ja kontsakingad. 160 eurot kulus sigaretipaberi peale, mille tuttav tõi laeva pealt. Mõnisada eurot kulus ka ennustaja peale. Lisaks planeeris naine minna autokooli.

Naine oli arvamusel, et kui raha tuli, siis on vaja seda kulutada, rääkis mees politsei ülekuulamisel. S-Pankkis avas naine kaks uut arvet „pahade päevade” jaoks. Eri arvetele kandis ta 10 000 eurot.

Oma õnnest rääkis naine veel oma õele ja ühele Facebooki sõbrale. Vanem õde oli üllatunud ja soovitas raha tagastada. Varsti aga oli õel endal raha vaja. Ta helistas õele ja laenas 3000 eurot kolimise jaoks.

Õde rääkis politseis, et tal kulus kogu raha jõulude ajal eri kulutuste peale, kuivõrd kolimise jaoks sai ta toetust Kelast.

Üleöö rikkaks saanud naine palus asja kohta seletust ka ühelt Põhja-Pohjanmaal elavalt ennustajalt, keda naine tundis Facebooki kaudu.

Ennustaja oli naise sõnul inglitega suhtleja, ta rääkis raha saamisest ja ennustaja ütles, et raha oli naisele mõeldud. Ennustaja oli näinud unes, kuidas need rahad on naisele saatnud isik, kes on juba teispoolsuses, ehk siis naise ema.

Ennustaja hiljem midagi ei mäletanud. Ta rääkis politseis, et polnud naisele midagi rääkinud raha päritolu kohta.

Ka ennustaja helistas naisele ja palus raha laenuks. Naine kandis ennustaja kontole 3300 eurot.

Tarbimispidu jätkus 2017. aastal. Veebruari algul helistas naisele panga turvaspetsialist, aga naine keeldus raha tagasi maksmast. Naine ütles, et on raha juba ära kulutanud.

Nädal hiljem andis pank asja politseisse. Politseis eitas naine kuritegu ja süüdistas panka.

Naine oli seisukohal, et see on tema raha, ema kõrvale pandud lapsetoetused. Ja lisaks kõigele oli see panga viga. Naine lõpuks tunnistas, et oli ise teinud vea, aga ta ei teadnud, et see raha pole tema oma.

Lõpuks otsustas naine maksta raha tagasi. Selleks leidus ootamatu lahendus – pangalaen. Naine tunnistas, et tal oli plaan võtta 25 – 30 000 eurot remondilaenu ja kui see saadakse, siis makstakse raha tagasi.

Sise-Soome ringkonnaprokurör nõudis naisele karistust kelmuse eest. Kohus oli sama meelt ja mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.

Kohus oli seisukohal, et naine oleks pidanud aru saama, et raha tuli arvele ekslikult. See, et naine arvas, et tegemist oli emalt päritud lapsetoetustega, ei vabastanud naist vastutusest välja selgitada raha tegelik päritolu.

Raha naiselt vastu võtnud isikuid süüdistati aga rahapesus. Kohus leidis, et mees ja õde teadsid, et raha pole naise oma.

Teiselt poolt oli kohus seisukohal, et tegemist on laenudega, mis tuleb tagasi maksta. Kuivõrd kahel laenusaajal polnud eesmärki kasu saada, mõistis kohus nad süüdi vaid kuriteole kaasaaitamises. Karistuseks määrati rahatrahv.

Ennustaja pääses ilma karistuseta, kuna ta polnud teadlik naise majanduslikust olukorrast.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005795234.html