Kliima soojenemisega seoses on arvatud, et tuhande järve maal Soomes on sellega seoses eelis ning Soome saab veega varustada teisi maid. Juhtunud on aga hoopis vastupidide asi: Soomes valitseb suur veepuudus ja põud. Vee välismaale müümisest pole samuti asja saanud.
Vett on alates 2010ndate aastate algusest peetud Soome üheks suurimaks eeliseks, sellest on räägitud kui järgmisest Nokiast. Võrdlus Nokia ja naftaga eeldab justkui seda, et vett hakatakse Soomest vedama maailma teise otsa. Laulja Chisu laulis kunagi Soome pisarate villimisest pudelitesse ja müümisest Saharasse. Soome vee müümist Araabiamaadesse on katsetatud, aga sel pole olnud erilist edu, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingi linn investeeris 2000ndate alguses sadu tuhandeid eurosid ettevõttesse Nord Water, mis hakkaks villima pudelitesse Helsingi elanike kraanidest voolavat puhast vett. Lootusrikkalt alanud projekt kandis aga suurt kahju enne kui see Saudi Araabia ettevõttele maha müüdi.
Heinolas mineraalvett villinud Heinolan Viqua üritas vallutada USA turgu luksusveega Vellamo, aga last jäi paariks nädalaks tolli seisma seisma ning pudelid külmusid katki.
Kouvola ettevõtte Saaramaan Vesi veelaadung saabus Egiptusesse just 2013. aastal, kui seal toimus suur riigipööre, ning seegi asi läks vett vedama.
Mõned õnnestumised on olnud, aga kokkuvõttes on Soome veeäri olnud suures miinuses. Soome tuuakse välismaalt aastas 20 miljonit liitrit pudelivett, aga välja veetakse vaid paar miljonit liitrit ehk kümme korda vähem.
Business Finlandi toiduprojekti Food from Finlandi eestvedaja Esa Wrang märgib, et Soome pole pudelivee osas täitnud kõrgeid ootusi. Põhjus on selles, et pudelivesi sõltub marketingist, milleks Soome väikestel firmadel pole võimalusi. Soome jääb alla sellistele miljardifirmadele nagu Nestlé ja Coca-Cola.
Midagi on suudetud Soomes müüa Araabiamaadesse, aga sealgi on konkurents väga tihe. Seetõttu on väga raske küsimus, kuidas Soome saaks oma hea kvaliteediga vee rahaks teha.
Wrangi sõnul oleks olukord teine, kui Soome suudaks müüa vett suurtes kogustes. Suurte koguste puhul ei määra enam bränd, vaid kvaliteet. On võimalik, et vee hulgimüük saab reaalsuseks lähima 15 aasta jooksul.
Aalto ülikoolis veepoliitikat uurinud Suvi Sojamo aga pole vee suhtes nii optimistlik. Ta ei usu, et Soome suudaks rikkaks saada läbi pudeli- või konteinerivee. Esiteks ei lahenda pudelivesi maailma veeprobleemi, vaid see on luksustoode. Suurte koguste puhul müümisel on Soomel küll eelis, aga vee hind on jätkuvalt liiga madal, et seda tasuks suure vahemaa taha transportida. See on sama utopistlik plaan nagu Arktika jäämäe transportimine. Vett veetakse enamasti lühikeste vahemaade taha riikide-siseselt.
Vee transport on aga tühine sellega, mida makstakse veesüsteemide korrastamise eest. See ongi Soome eelis – veesüsteemide rajamine.
Vett ei tasu müüa veena, vaid Soome suudab pakkuda teistele veesüsteemide lahendusi, räägib Soome veefoorumi juht Markus Tuukkanen.
Süsteemide järele on maailmas suur nõudlus, kuna paljudes kohtades neid pole või on väga kehvas olukorras.
ÜRO arvestuste kohaselt joob üle miljardi inimest maailmas saastunud vett ja kaks miljonit last sureb igal aastal sellest tingitud haigustesse. 2050. aastaks kannatab veeprobleemide tõttu maailmas juba ligi 5 miljardit inimest ehk kaks kolmandikku inimkonnast.
Soome loob praegu veesüsteeme Nepaali jaoks. Nepaali linnadesse rajatakse süsteemid, et elanikud saaksid kraanist lasta sama puhast joogikõlbulikku vett nagu Soomes. 25 miljonit eurot maksvas projektis on juhtroll soomlastel.
Soomel on tähtis roll ka Euroopa Liidu ja Hiina vee-alases koostöös, projekti sekretariaat paikneb käesoleval ja järgmisel aastal Soomes. Vee-alast tehnoloogiat arendavad Soome suurfirmad Outotec, Kemira ja Valmet.
Maailmas üritatakse veeprobleeme lahendada läbi veefirmade erastamise. Erastamine on praegu trend terves maailmas. Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO kokkulepped on paljudes riikides avanud veeturu vabale konkurentsile. Mitmetele majandusraskustes vaevlevatele Euroopa Liidu riikidele on samuti soovitatud veefirmad erastada.
Maailmas on veefirmade erastamise kogemused erinevad. Näiteks USA-s pole see erilisi tulemusi andnud, Austraalias müüb riigi veefirma kasutusõigusi edasi eraettevõtetele, Tšiilis on kogu veeäri eraettevõtete käes. Erastamise üks pluss on selles, et kui veele määratakse konkreetne hind, siis seda enam niipalju ei kulutata.
Vee jaoks aga erastamise mudel ei sobi, sest vesi on igas piirkonnas olemuselt monopoolne kaup, mistõttu võib ettevõte tõsta hinna taevasse. Samuti ei huvita eraettevõtet need inimesed, kel pole raha maksta. Seeläbi saab veest eraettevõtete kaudu kaup, mida saab endale lubada vaid maksujõuline klient. See on vastuolu põhimõttega, et vesi peaks olema igaühe õigus. ÜRO üldistung kuulutas puhta vee inimõiguseks 2010. aastal.
Vesi on avalik hüve, mistõttu peab ka vastutus olema avalik, leiab Suvi Sojamo. Seetõttu on hakatud juba erastatud vee-ettevõtteid uuesti riigile tagastama, kuna vee hind on mitmekordistunud või ei suudeta süsteeme korras hoida. On esinenud konflikte, kus on piiratud inimeste juurdepääsu veele. Näiteks Boliivias tekkis lausa relvakonflikt sellest, kui eraettevõte ostis veefirma ja tõstis vee hinna mitmekordseks.
Lähim näide on Berliinist, kus vee-ettevõtted erastati kümmekond aastat tagasi, aga pärast suurt hinnatõusu ostis omavalitsus need 2013. aastal tagasi. Suurbritannias aga sattusid eraomanduses vee-ettevõtted kriitikatule alla, kui ei suutnud suure kuumaga inimestele vett pakkuda. See tuleb asjaolust, et eraomanduses ettevõtted on rohkem huvitatud kasumi teenimisest kui sellest, et tagada korralik veevarustus.
Seetõttu on paljudes riikides leitud, et vett ei saa usaldada vabale turule. Soomes on samuti aeg-ajalt arutatud vee-ettevõtete erastamist, aga seni pole kaugemale jõutud. Soomlased on harjunud hästi toimiva avaliku veekorraldusega ja seda ei soovita anda ära välismaalastele. Soomes on seadusega paika pandud, et vett kasutatakse eelkõige kohalike elanike, ettevõtete ja vajadusel teiste Soome piirkondade tarbeks.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005793606.html
