Möödunud aasta algul sai Raasepori linn info, et reoveejäätmeid on viidud põllule. Maaomanik on saanud hoiatustrahvi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.
Reoveejäätmed on pärit suvilatest ja ajutistest elamutest. Põllumaa ulatub mereni välja, mistõttu on lisaks maapinnale võimalik ka veereostus. Raasepori linn keelas viivitamatult jäätmete vedamise põllule ja andis nii kirjalikud kui suulised juhised puuduste kõrvaldamiseks, vahendab Yle.
Möödunud aasta lõpus aga selgus, et jäätmeid on vaatamata keelule ikka põllule veetud. Lisaks selgus, et jäätmeid on veetud põllule viie aasta jooksul.
Linna keskkonnateenistus on nüüd määranud põllumaa omanikule 4000-eurose hoiatustrahvi lubamatu tegevuse lõpetamiseks. Lisaks on maaomanikul kohustus teavitada linna reoveemahutite tühjendusest.
Raasepori linna keskkonnainspektor Aapo Ahola ei soovinud konkreetset juhtumit kommenteerida, aga ütles üldiselt, et sellist tegevust tuleb ette väga harva. Samas võivad jäätmed põhjustada suure reostuse.
Jäätmete kontrollimatu põllule vedamine võib tuua kaasa bakterite sattumise joogivee või toidu sisse.
Nii nagu selle juhtumi puhul, saab linn tavaliselt asjast teada vihjete kaudu. Ametnikud käivad pärast seda alati asja kohapeal uurimas. Esialgu piirdutakse nõuannete ja hoiatustega ning alles viimases järjekorras läheb asi trahvide või kriminaalasjani.
Kriminaalasja algatamine tuleb kõne alla siis, kui rikkumine on toimunud teadlikult pika aja jooksul ning oht on suur.
Praegu toimub reoveemahutite tühjendamine haja-astustuse piirkonnas eraviisiliselt, aga Lääne-Uusimaal on kaalutud tsentraalse tühjendamiskorra kehtestamist.
Teatud olukorras on võimalik reoveejäätmeid põllule vedada, aga selleks on vaja taotleda eraldi luba. Reoveejäätmed sobivad näiteks loomade rohumaade ja aiaviljade väetiseks. Reoveejäätmeid tuleb põllule laotada teatud viisil, et kahju keskkonnale oleks minimaalne. Reoveejäätmed sisaldavad palju mineraalaineid, mistõttu see on hea väetis, kui täidetakse kõiki keskkonnanõudeid.
https://yle.fi/uutiset/3-10373599
