Kui näiteks arvuti läheb rikki ja see tagastada poodi, on üsna tavaline, et selle parandamisest keeldutakse väitega, et toote garantiiaeg on läbi. Nii on see näiteks Apple’i arvutite puhul üks aasta. Ent müüjad jätavad ostjatele, tõenäoliselt teadmatusest rääkimata, et seadus annab tarbijale õiguse ka pärast garantiiaja lõppu.
Euroopa Liidu direktiiv annab toodetele müüjapoolse garantii kaks aastat, Soomes pole tähtaega seatud, mistõttu võib see olla veelgi pikem. Põhimõte on selles, et kui tegemist on toote veaga, siis tuleb toode parandada müüja kulul. Kui toodet pole võimalik parandada mõistliku aja jooksul, mis näiteks lastega pere jaoks on pesumasina puhul mõned päevad, siis tuleb müüjal toode asendada.
Soomes on näiteks üsna tavaline, et poed ei võta enam Apple’i seadmeid vastu, kui möödas on tootjafirma 1-aastane garantii. Pärast seda pakuvad poed kasutajatele tasulist hooldust. Nii juhtus näiteks suure poeketiga Gigantti, kui Helsingin Sanomate ajakirjanik ühendust võttis.
Ostjale jäeti ütlemata, et kuigi tootjagarantii on möödas, jätkub veavastutus ehk seadusejärgne garantii, mille kestus sõltub seadme eeldatavast kasutuseast. Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti juhiste kohaselt ulatub veavastutus telefonide ja arvutite puhul mitmete aastateni alates ostuhetkest.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti (KKV) jurist Hertta Hartikainen ütles, et sageli eksitavad müüjad ostjaid just tehasepoolse garantii jutuga, jättes märkimata, et toodetele kehtib palju pikem seadusejärgne garantii. Soome Gigantti on nii suur tegija, et Hartikainen ei usu, et ostja eksiteele viimine tuli teadmatusest.
Gigantti siiski põhjendas ostja eksitamist teadmatusega. Gigantti tunnistas hiljem, et arvutitel on tavaliselt 2-aastane garantii, aga Apple on seadnud toodetele 1 aasta pikkuse garantii. Sellest johtuvalt rääkis klienditeenindaja 1 aasta pikkusest garantiist. Ilmselt jälgis klienditeenindaja liiga pingsalt tootjapoolset garantiiaega, ütles Gigantti logistikajuht Petri Saarinen.
Tegelikkuses aga, nagu välja tuleb, kehtib arvutitele isegi pikem kui 2 aasta pikkune seadusejärgne garantii. Selle puhul võtab toote müüja teatud aja jooksul vastutuse selle eest, et toode on töökorras. Müüja ei vastuta toote kulumise, mitteeesmärgipärase kasutamise või toote kahjustamise eest. Veavastutus ei kehti seega juhul, kui arvuti on maha kukkunud või selle peale on valatud kohvi.
KKV juristi Hartikaineni sõnul on üsna tavaline, et müüjad ei suuda vahet teha tootjagarantii ja seadusejärgse garantii vahel. See tuleb välja müüjate kohta KKV-le saabunud kaebustest. Näiteks Gigantti kohta tuli viimase poole aasta jooksul kokku ligi 500 kaebust, mis on päris suur kogus.
Kaebusi on lisaks garantiile tulnud seadmete remondi kestuse ja vea tuvastamiste kohta. Tarbijad peavad olema väga valvsad ja tähelepanelikud, vastasel korral kasutavad müüjad teadmatust lihtsalt ära. Hartikainen tunnistab, et kuigi on ise jurist, on ka temal olnud raske oma õiguste eest seista.
Hartikainen lisas, et kui tarbija ei saa ise müüjaga asju ajades hakkama, võib pöörduda kohaliku võimuesindaja (maistraatti) poole.
Mida peaks tarbija teadma?
- Kui seadmes on viga, võib ostja nõuda selle parandamist või vahetamist terve vastu.
- Vea parandamise eest ei tohi raha võtta ostjalt.
- Kui vea saab parandada mõistliku aja jooksul, nii et ostjale ei valmista see probleeme ja seadme väärtus ei kahane, on müüjal õigus seadme viga parandada, selle asemel, et vahetada see veatu vastu.
- Mõistlik aeg võib näiteks lastega pere pesumasina parandamise puhul olla mõni päev.
- Ostjale tuleb hüvitada kulutused, mida seadme parandus või vahetus on põhjustanud. Kui ostja on vigase seadme saatnud müüjale, siis tuleb seadme müüjal hüvitada saatmiskulu.
Allikas: KKV
https://www.hs.fi/talous/art-2000005790152.html
