Eestlased on ostnud Soomes viimastel aastatel rohkem kinnisvara kui teised välismaalased. Eestlasi võrreldakse Soomes juba soomerootslastega.
Eestis on ütlemine, et unistada tuleb suurelt, siis unistused täituvad. Kuivõrd Eestis on võimalused ja sissetulekud väiksemad, siis on saanud Soomest paljude eestlaste jaoks just see koht, kus oma unistusi ellu viia.
Helsingin Sanomat kirjutab, kuidas aasta tagasi seisis Kati Mihkelsaar (35) Lõuna-Soomes Pornainenis ühe müügis oleva kollase maja ees ja ütles oma mehele Peeter Teesalule (38), et sealt ta enam ei lahku. Maja meeldis, sest seal oli kamin ja toidu tegemiseks leivaahi. Aias oli kasvuhoone, kus saab kasvatada tomateid. Nad võtsid ühendust pangaga ja tegid tehingu ära.
Enne seda elas eesti pere Vantaal üürikorteris. Viimastel aastatel on Soomes omale maja ostnud paljud eesti pered. Olukorras, kus venelaste tehingud on vähenenud, on eestlased muutunud kõige suuremateks kinnisvara ostjateks Soomes. Eestlased ostavad eramaju põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal ja Vantaal. Möödunud aastal soetasid eestlased Soomes 330 kinnistut, pea kõik eramajad.
Teesalu Soome majaost sai alguse sellest, kui ta kümmekond aastat tagasi Soome ehitajaks tööle tuli. Eestis oli suur tööpuudus ja paljud eestlased asusid elama Soome. Teesalu käis algul Soome tööle Eestist Põltsamaalt. Mihkelsaar oli üksi väikse lapsega kodus. Laps harjus sellega, et isa on küll olemas, aga käib vahepeal ära.
Teesalu räägib, et pikad sõidud seoses tööga on Eestis tavalised, aga talle see ei meeldinud. Tema soov oli tuua pere Soome.
Ida-Soome ülikooli ühiskonnapoliitika professor Laura Assmuth räägib, et kinnisvaraostud on märk eestlaste üha suuremast kinnistumisest Soome. Soomes elab püsivalt juba ligi 50 000 Eesti kodanikku. 2000ndatel aastatel on eestlaste arv Soomes viiekordistunud, eriti pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal.
Kui algul läksid eestlased Soome tööle, siis nüüd tullakse üha rohkem elama. See tähendab, et kui vanemad töötavad välismaal, tuuakse lapsed järgi. Assmuthi väitel on see võrreldav 1960-1970ndate aastatega, mil paljud soomlased läksid Rootsi tööle ja jäidki sinna elama. Nüüd on sama lugu eestlastega: nad ei tule Soome lihtsalt tööle, vaid elama. Oma kodu soetamine on sellise protsessi loomulik käik ja soome ühiskond soosib seda.
Eestlaste kinnisvaraostud Soomes on sagenenud just viimastel aastatel, samas kui venelaste ostud on järsult vähenenud. Soomes ostavad kinnisvara eesti pered, kes on Soome sisse elanud. Eestlased küsivad ka remonti vajavaid maju, samas kui soomlased tahavad enamasti täiesti korras uuemat kinnisvara. Paljud eestlased töötavad ise ehituse alal, neil on soov ise teha ja saavad ka oma maja korrastamisega hakkama.
Nii nagu Mihkelsaar ja Teesalu, alustavad paljud eestlased kõigepealt üürikorteris Vantaal. Soome kolides töötas Kati Mihkelsaar EAS-i Helsingi esinduses. Töö sai aga otsa, kui ta oli pärast lapsepuhkust teise lapse kõrvalt tööle läinud.
Teesalu oli töötanud Soome firmas asbestieemaldajana, aga temalgi sai töö otsa. Ta otsustas luua oma firma, kus on tööandja mitmele inimesele. Mihkelsaar töötab samas firmas kodukoristajana. Kuigi töö sai otsa, on ettevõtlikud eestlased loonud omale Soomes ise töökohad ja hakkama saanud.
Oma kodu soetamine või maja ehitamine on Assmuthi väitel nii soomlaste kui eestlaste jaoks üks peamisi elu unistusi.
Kõik eestlased pole tulnud Soome, et jääda. Eesti ja Soome vahet käivad kümned tuhanded eestlased, kelle arv muudkui kasvab. Osa eestlasi on ka tagasi Eestisse läinud, aga teatud valdkondades on palgakäärid nii suured, et tagasi ei tasu minna. On ka neid, kes on läinud tagasi Eestisse, pettunud ja tulnud uuesti Soome.
Mihkelsaare ja Teesalu kodust Pornainenis on Helsingisse tund aega sõitu, aga see eestlasi ei häiri. Autosõidu ajal on võimalik tööst rahuneda. Teesalu on sündinud ja kasvanud maal ning Pornainen on väga sarnane. Oma maja ost on märk, et pere ei kavatse Eestisse naasta. Vähemalt mitte niipea, kuigi ka Eestis on juba head palgad. Võibolla kunagi pensionipõlves.
Eesti peredel on juba Soomes oma sõbrad ja tuttavad, kelle taust on samasugune. Samal tänaval Pornainenis elab ka teine eesti pere.
Mihkelsaar räägib, et kui Eestist ära kolis, siis naaber meenutas, et ta oli juba 6-aastaselt öelnud, et läheb Soome elama. Ta ise oli selle juba ära unustanud.
Eestlased on Soomes suurim välismaalaste rahvusrühm. Mehed on ametis enamasti ehitusel ja transpordi valdkonnas, naised hoolduse, teenuste ja tervishoiu valdkonnas. Kõrgharidusega spetsialistidest töötab Soomes palju eestlastest arste.
Soomes elab püsivalt võrdselt nii eesti naisi kui mehi. Need, kes Eestist Soome tööle käivad on põhiliselt mehed. Nad on pärit enamasti Eesti maapiirkondadest.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005803957.html
