Politseinikud on koolide ja lasteaedade töötajate ning arstide ja meditsiinitöötajate kõrval kolmas suur grupp, kes on hädas siseõhuprobleemide ehk maakeeli hoonetes vohava hallitusega. Vantaal põgenes hiljuti üle 50 politseiniku asenduspindadele, nende seas juhtkond.
Politseinikud on kaevanud kõlbmatute töötingimuste pärast üle terve Soome. Maikuus lahkus Vantaal Tikkurilas asuvast politsei peamajast üle 50 politseiniku, kuna ei pidanud seal enam vastu. Olukord muutus järsult kehvaks kevade algul – inimestel tekkisid hädad hingamisteede ja silmadega, vahendab Yle.
Nii paigutati uutele pindadele kogu majanduskuritegude üksus, osa haldustöötajatest ja juhtkond, teiste seas politseijuht Kari Rantala.
Majanduskuritegude üksus sai uued ruumid Helsingis Malmi politseimajas. Haldusosakonna töötajad paigutati ühte vanasse büroohoonesse, kus on samuti leitud hallitust ja mis on kavas sügisel maha lammutada.
Siseõhuprobleeme on Soomes tuvastatud viies suuremas ja ühes väikses politseimajas. Nende seas on näiteks Oulu politseimaja.
Uued politseimajad on valminud Lahtis, Lappeenrantas, Joensuus ja Kotkas, kus juba varem oli probleeme siseõhuga.
Olukord on Soomes politseimajadega nii hull, et see takistab juba igapäevast töötegemist. Eriti puudutab see uurijaid, kes teevad oma tööd siseruumides. Tähtsust ei oma politseinike üldarv, vaid see, kui paljud on võimelised tööd tegema. Tööruumid peavad olema tervislikud ja turvalised, et seal saaks teha tulemuslikku tööd.
Politseimajad on valminud 1960-1980ndatel aastatel. Paljud majad on remontimata ja väga kehvas seisukorras. Lisaks Oulule on kõige suuremad probleemid Tamperes ja Jyväskyläs. Neist on Jyväskylä eriti hullus olukorras. Probleemid tervisega algasid seal töötajatel juba 1998. aastal. Pärast seda on maja üritatud remontida, aga see pole tulemusi andnud. Käesoleval aastal on kaevanud tervisehädade üle kolmandik Jyväskylä politseimaja 270 töötajast. Nii nagu Oulus, on kõige suurem probleem arestimajaga, mis suleti jaanuarikuus. Kinnipeetuid on veetud kuni Tampereni välja. Pärast seda ehitati politseimaja hoovi ajutine arestiputka.
Tamperes on politseimaja vana osa ehk A-korpus väga kehvas olukorras. Sealt on töötajad juba viidud asenduspindadele, aga otsust uue politseimaja ehituse kohta veel pole. Uues B-korpuses on juba samuti tehtud tihendusremonti. Remonti on maetud väga palju raha ja nüüd loodetakse, et olukord paraneb.
A-korpuses tehti põhjalik kapitaalremont 1993. aastal. Remondi ajal oli vihmane suvi ja vesi ujutas kõik üle. B-korpuses aga voolas kinnipeetute kusi koridori – tegemist oli ehitusveaga.
Soome riigi kinnisvarafirma Senaatti tunnistab probleemi ja põhjuseks peetakse seda, et igal pool pole tehtud õigeaegselt remonti. Probleemid algavad rahast, sest 1960-1980ndatel rajatud hooneid 2020. aastate nõuete vastavaks teha on väga kulukas. Olukorda raskendab ka see, et politsei peab ruumide eest maksma seda kõrgemat hinda, mida rohkem on neisse remondi käigus raha pandud.
Kuni aga remondid venivad, seni suurenevad terviseprobleemid. Ehk remondi rahapuuduse maksavad inimesed kinni oma tervisega. Probleemid on individuaalsed ja kõigil tervisehädasid ei teki.
Vantaa politseimajas on kavas teha kapitaalremont ja kõik töötajad paigutada asenduspindadele. Remonditud majja saab kolida tagasi alles 2022. aastal. Remont oli plaanis nagunii, aga nüüd toodi see seoses siseõhuprobleemidega varasemaks.
Politseinike tervisehädade kohta tuleb varsti lisainfot, sest Turu ülikoolis on käimas vastav uuring.
https://yle.fi/uutiset/3-10289434
