Venemaal Siberis on igikeltsa sees üles sulanud ja ellu ärganud ligi 42 000 aastat vanad ümarussid ja koos nendega ka vanad viirused.
Väikseid usse leiti ligi 30 meetri sügavuselt vanadest maaorava pesadest, vahendab Helsingin Sanomat.
Leiud olid Kirde-Siberis Duvannõi Jaris Kolõma jõe ääres. Praegu veel ei teata, kas tegemist on tänapäevalgi levinud ümarussidega või on tegemist seni tundmatu liigiga. Usse palja silmaga ei näe, need on poole millimeetri pikkused.
Ussid viidi laborisse, sulatati seal üles, anti neile kolibaktereid süüa ja ussid ärkasid ellu. Kõik isendid olid emased.
Ümarussid on väga vastupidavad ja suudavad taluda nii külma kui kuiva. Varem on suudetud ellu äratada 25 aastat külmas olnud ümarusse.
42 000 aastat on aga uus rekord. Ilmselt elasid nad Siberis enne viimast jääaega, kui Euroopat asustasid neandertallased.
Vanu eluvorme on Siberist varemgi leitud. Mõned aastad tagasi õnnestus kätte saada 30 000 aastat vanad viirused. Pithovirus sibericum on nii suur, et seda näeb isegi mikroskoobi all. Viirus oli säilitanud oma nakatumisvõime kümneid tuhandeid aastaid. Laboris nakatas viirus ja surmas amööbi. Inimesele see külge ei hakka.
Muinasviiruse leidmine pani teadlased arutama, kas maapõuest võivad seoses kliima soojenemisega välja tulla muud ohtlikud nakkused, mis pääsevad liikuma, kui igikelts sulab.
Teadlaste arvates võib viiruste väljasulamine tuua kaasa katastroofi. Seni pole teada, kas vanad ohtlikud viirused on inimestele nakkavad. Nüüd leitud ümarussid ohtu ei kujuta. Neid puudutava uurimuse avalikustas Vene teaduste akadeemia ajakiri Dokladõ Akademii Nauk ja inglise keels on tõlge väljaandes Doklady Biological Sciences.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000005774659.html
