Rootsis lõõmab jätkuvalt 25 000 hektarit metsa ja ametivõimud on võimetud midagi ette võtma. Rootsis on tehtud sama viga, mis 2004. aastal seoses Tai tsunami ohvrite kojutoomisega: otsitakse süüdlasi, selle asemel, et asi ära lahendada.

Tegemist on Rootsis teadaolevalt ajaloo kõige suuremate tulekahjudega, millele pole suudetud piiri panna vaatamata Euroopa Liidu riikidest saadetud abile. Rootsis valitseb kaos ja inimesed on pettunud riigi turvasüsteemides. Inimesed ei saa aru, kuidas selline asi sai võimalikuks Rootsis, vahendab Helsingin Sanomat.

Rootsi tulekahjude põhjuseks on väga soe maikuu, põuane juunikuu ja väga kuum juulikuu. Enam-vähem sama olukord on valitsenud ka Soomes, ent Soomes pole suuri tulekahjusid olnud.

Üks Rootsi tulekahjude põhjus võib olla metsade erinev hooldus. Rootsis on metsamassiivid suuremad ja metsateede võrgustik hõredam kui Soomes, kus metsa aktiivsemalt majandatakse. See on põhjus, miks Soomes pääsetakse tulekolletele lähemale. Kesk-Rootsis on prantsuse tuletõrjujad pidanud leekide keskele laskuma helikopteritest. Samuti on Soomes tihedam kohalike vabatahtlike pritsumeeste võrgustik, mistõttu põlengutele reageeritakse kiiremini.

Soomes järgitakse ka ette antud juhiseid tuletegemise keelu kohta paremini, Rootsis on olnud palju juttu metsas keelualadel grillijatest.

Rootslased ise tunnistavad oma vigu ja ka seda, et ilma Prantsuse ja Poola abita poleks ise hakkama saadud. Eriti on paranenud rootslaste suhtumine poolakatesse, kellel väidetakse olevat parem varustus kui Rootsis.

Rootsis teevad ööpäevaringselt tööd Itaalia, Prantsuse ja Portugali kustutuslennukid, lisaks on kohal 140 Poola ja 60 Prantsuse tuletõrjujat.

Prantsusmaal on tuletõrjujad spetsialiseerunud eri operatsioonideks, maastikupõlengute jaoks on eraldi mehed. Lõuna-Prantsusmaal on kuumus samuti suur ja kogemust on kogunenud aastate jooksul piisavalt. Sellele vaatamata on ka prantslased Rootsi tulekahjude üle imestunud ja midagi sellist pole varem näinud.

Tuletõrjujate arvates on enamik tulekahjusid Rootsis süttinud välgutabamusest, marjakorjajate või muidu inimeste mõju on arvatavalt väga väike.

https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005772090.html