Kuumaga tuleb vett juua, aga mitte liiga palju. Üha enam soomlasi satub viimasel ajal haiglasse seoses veemürgitusega.

Veemürgitusega kaasneb hüponatreemia ehk vere liiga madal naatriumi sisaldus. See on eluohtlik seisund, vahendab Helsingin Uutiset.

Inimene saab veemürgituse, kui joob lühikese aja jooksul vett liiga palju. See põhjustab vere lahjenemise ja elektrolüütide tasakaalu häirumise.

Risk on kõige suurem kuumaga rasket tööd tehes, kus inimene võib kaotada higistades kaks grammi soola liitri vedeliku kohta. Riskirühma kuuluvad ka lapsed, eriti imikud. Imiku neerud ei suuda eemaldada vett nii kiiresti kui täiskasvanute omad. Väiksed lapsed saavad piisava koguse vedelikku emapiimast.

Veemürgitus võib inimest tabada väga salakavalalt, kuna vaevused on individuaalsed. Enamikul inimestel esineb veemürgituse puhul kehv enesetunne. Kerge mürgituse nähud on väsimus, peavalu või krambid. Samad nähud võivad esineda ka vedelikupuuduse korral.

Individuaalselt on erinev ka veemürgitust põhjustava vee kogus. Mõnel inimesel võib see tulla kergesti, eriti kui on söödud vähe. Teised võivad juua ära mitu liitrit vett.

Hüponatreemia võib aga saada ilma üldse vett puutumata. Näiteks võib veemürgituse põhjustada liigne õlle joomine. Kui õlut juua liiga palju, viib see soolad organismist välja.

Enamus patsiente toibub veemürgitusest, aga selle tagajärg võib olla surm. Arsti juurde tasub pöörduda alati, kui inimene tunneb end kehvasti. Soomes on ette tulnud ka surmajuhtumeid veemürgituse tagajärjel.

https://www.helsinginuutiset.fi/artikkeli/690001-vesimyrkytys-vie-suomalaisia-vastaanotolle-viikoittain-vaikeat-tapaukset