Soome president Sauli Niinistö võttis pärast Helsingi tippkohtumist pinged maha, öeldes intervjuus CNN-i ajakirjanikule Christiane Amanpourile veendunult, et mingit Balti riikide ründamist ei tule.
Niinistö ütles, et tema arvates oli kohtumine suur kordaminek, sest kaks vaenulikku poolt saadi üle pika aja ühise laua taha ja see oli suur saavutus.
Niinistö ütles, et ta oli ise kõige rohkem huvitatud hirmudest, mis valitsevad Euroopas: mis saab NATO-st ja sõjalistest õppustest. Aga need teemad ei tulnud üldse jutuks, mis on Niinistö arvates positiivne.
„Mitte ükski hirm ei osutunud tõeks,” ütles Niinistö.
Putini jaoks olid tähtsad mitmed teemad, millega tegeletakse edasi: need on relvastuskontroll, Süüria, isegi Ukraina. „See on hea, aga keegi ei oodanudki veel mingeid tulemusi,” märkis Niinistö.
Niinistö sõnul lahkus Putin kohtumiselt teatud koormaga – kuigi teemad olid olulised, tuleb neid hakata kuidagimoodi lahendama ja Venemaa on võtmepositsioonil väga paljudes küsimustes.
Amanpouri küsimusele, kui mures on president Venemaa pärast vastas Niinistö, et Soomel on sõjalised kokkulepped mitmete riikide ja organisatsioonidega, kaasa arvatud NATO-ga, mistõttu ei saa Soomet päris neutraalseks ja eraldiseisvaks pidada.
Amanpouri väite peale, et Külma sõja ajal pidi Soome kummardama Ida suunas, aga ühtlasi teenima Läänt, vastas Niinistö, et see võis olla nii 1950ndatel aastatel. Niinistö lisas, et Soome oli maailmas ainus riik, mida Stalin ründas, aga ei suutnud vallutada. „See on meie ajalugu,” ütles Niinistö.
Küsimusele, kas Balti riigid peaksid muretsema naabruses toimuvate Vene sõjaliste õppuste pärast, vastas Niinistö: „Ma ei usu, et Venemaa ründab Soomet või Balti riike. Nad saavad väga hästi aru, et NATO kohalolek Balti riikides tähendab, et igasugune sõjaline tegevus seal viib millegi enamani kui lihtsalt sõjategevus Balti riikides või Soomes. See tähendaks kolmandat maailmasõda. Aga kõik teavad, et sõjas võitjat pole – seal võib olla keegi, kes kaotab vähem, aga võitjat pole.”
NATO poolt pakutava kindlustunde kohta ütles Niinistö, et Trump ise ütles pärast NATO kohtumist, et ta on nüüd rahul. Teine asi – 2 protsendi kaitsekulutuste nõue SKP-st – see pole ainult president Trumpi nõue, see kohustus on juba alates 1950ndatest. Nüüd on Trump selle teema üles võtnud.
Niinistö rõhutas, et nagu paljud on märkinud, on dialoog väga tähtis. Kui küsiti, kas Soome on nõus kohtumist võõrustama, siis vastati, et loomulikult! „Me leiame, et dialoog on tähtis,” ütles Niinistö.
https://edition.cnn.com/videos/world/2018/07/16/intv-finland-russia-putin-trump-america-sauli-niinist.cnn/video/playlists/amanpour/
