Soome president Sauli Niinistö ütleb Naantalis Kultaranta residentsis Ilta-Sanomatele antud pikas intervjuus, et loodetavasti arvestatakse Euroopa saatuse üle otsustamisel ka Euroopa huvidega, aga valmis tuleb olla võimalikeks tagasilöökideks. Niinistö arvates on positiivne areng Prantsusmaa eestvõttel loodavad uued Euroopa väeosad, kuhu ka Soomet on kutsutud. Soome annab oma vastuse lähikuudel.
Nii USA president Donald Trump kui Vene president Vladimir Putin pöördusid just Niinistö poole küsimiusega, kas Soome oleks valmis võõrustama kahe liidri kohtumist. Niinistö ütles, et vastas kummalegi jaatavalt.
Soome on osaline maailmapoliitika kõrgliigas. Viimase aasta jooksul on Soomes toimunud mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi ning nüüd tõuseb tase kõrgeimale võimalikule astmele. Nädala pärast toimub Soomes USA-Venemaa tippkohtumine.
Niinistö sõnul on tippkohtumine loogiline jätk Soome senisele arengule. Soome kandis kaotusi esimeses ilmasõjas, hoidis pea püsti teise ilmasõja keerises ja nüüd teeb rahvusvahelisel areenil kõik selleks, et hoida ära kolmandat maailmasõda. Kindel, vaba ja õnnelik maa – sellisena tuntakse ja teatakse Soomet mujal maailmas ning see toob maailma liidrid ikka ja jälle Soome.
Niinistö sõnul õhkub Soomest laias plaanis usaldusväärsust. See tähendab, et kokkulepetest peetakse kinni ja asjadest ei räägita enne, kui on õige aeg.
President ei kiitle Soome välispoliitika edusammudega. See on teenus, mida Soome pakub. See on töö rahu nimel.
Niinisto kohtub Trumpiga järgmise nädala jooksul kaks korda: kõigepealt Brüsselis NATO tippkohtumisel ja seejärel Helsingis, enne Trumpi kohtumist Putiniga. Lisaks turvalisuse küsimustele arutatakse Arktika arengut. Soome on Arktika nõukogu eesistuja.
On loomulik, et kahe liidri tippkohtumisel tehakse mingeid kokkuleppeid. Ega asjata ei kohtunud Helsingis enne kahe riigi sõjaväejuhid. Teadaolevalt tulevad jutuks Süüria, Ukraina ning desarmeerimine või teatud liiki relvastuskontroll. Desarmeerimine oleks Niinistö jaoks kõige meeldivam teema.
Niinistö avaldab lootust, et presidendid lepivad Helsingis kokku milleski sellises, mis võtab maha hirme ja lõdvendab pingeid. Suur mure on selle pärast, et käimas on külm sõda kõige hullemal moel. Oleks imelik, kui sellises olukorras kaks presidenti omavahel ei kohtuks.
Räägitud on, et nädala pärast otsustatakse ära Euroopa saatus. Trump ja Putin otsustavad Euroopa saatuse üle Euroopa pea. Helsingi kohtumine võib minna ajalukku kui saatuslik sündmus.
Niinistö ei taha Euroopa tuleviku osas seisukohta võtta. Tema väitel on teatud ohud olemas – loodame parimat, aga oleme valmis hullemaks. Tuleb osata valmistuda tagasilöökideks.
Niinistö räägib, et tema ei nimetaks seda kohtumist veel saatuse hetkeks. Pigem on viimane aeg, et veel midagi muuta. Ta viitab USA ja Põhja-Korea kohtumisele Singapuris, USA taganemisele Iraani tuumaleppest ja G7 untsu läinud kohtumisele Kanadas. Niinistö sõnul on halb märk, et maailm polariseerub ja rahvusvaheline poliitika on kinni persoonides. Niinistö on seda meelt, et USA ja Venemaa liidrid võivad kohtuda, aga seal ei tohiks paika panna Euroopa asju üle Euroopa pea. Selline risk on kasvanud, sest Euroopa Liit pole ühtne ja piisavalt tugev, et kaasa rääkida rahvusvahelises poliitikas.
Niinistö tunnistab, et praegu on maailmas käsil tema presidendiks oleku kõige pinevam aeg. Ukraina sõja ja Krimmi okupeerimise järel 2014. aastal räägiti sõjaohust. Need jutud ei osutunud tõeks. Presidendi väitel on mõistlikum olla optimistlik.
Niinistö juhib Soome kui partnermaa delegatsiooni NATO tippkohtumisel ja peab kõne. NATO tippkohtumine näitab, kuivõrd USA ja Euroopa ühtsus reaalselt toimib. Suhe USA-ga on oluline tervele Euroopale, mitte ainult NATO-le. Koostööd USA-ga on tähtis ka Soomele. Kuigi Soome toetub omaenda kaitsevõimele, on Soome jaoks oluline koostöö NATO-ga ja kahepoolselt USA-ga. NATO probleemid kajastuvad ka Põhjamaades ja Läänemere piirkonnas.
Euroopas on märgata omaenda kaitsejõudude loomist: Prantsusmaa loob väeosasid, millega on liitunud juba mitmed Euroopa riigid. Soome on ajanud Euroopa kaitsekoostöö asja juba viimased 15 aastat. Nüüd on ka Euroopas ärgatud, kuigi veel mõned aastad tagasi ei peetud seda vajalikuks. Turvaküsimused ei huvitanud Euroopa Liitu, kuna selles osas loodeti NATO peale.
Soomet on palutud samuti osalema Prantsusmaa eestvõttel loodud koalitsioonis. See poleks sõltuv ei NATO-st ega USA-st. Teises faasis oleks tegemist rohkem Euroopa kui Prantsuse väeosaga. Sellest võiks saada alus Euroopa ühistele relvajõududele.
Soome pole veel teinud otsust selles projektis osalemiseks, aga Niinistö sõnul kaalutakse seda asja tõsiselt. Oma seisukohta ta veel ei ütle, aga lubab, et Soome annab vastuse suve jooksul.
Küsimusele, mis presidendi und rohkem häirib, kas rahvusvaheline olukord või pisipoeg Aaro, vastab Niinistö: Magame mõlemad hästi.
https://www.is.fi/politiikka/art-2000005747422.html
