Soomes on sündide arv langenud 2011. aastast alates ja möödunud aastal kukkus viimase paarisaja aasta madalaimale tasemele. Nüüd on hakatud pingsalt arutama, millest see võib tulla.

Põhjused on kultuurilised ja majanduslikud. Lapse saamine pole tänapäeval enam iseenesest mõistetav nagu varem, vaid see on valik. Lapse saamist lükatakse edasi ja hilisemas eas paljud naised enam ei sünnita. Osa naisi loobub laste saamisest, kuna lapsed on oht ilmastikule – maailmas on inimesi niigi ülearu. Üha enam mehi loobub laste saamisest ja seda majanduslikel põhjustel. Lapse kasvatamine on üha kallim, mistõttu paljud eelistavad olla ilma, vahendab Yle.

Aga kui palju maksab laps? Kuni 1 aasta ja 9 kuuseks saamiseni kaasnevad lapsega järgmised kulud:

Riided 1300€
Tarvikud 1340€
Toit 1150€
Mähkmed 810€
Muu 3900€
Kokku: 8500€

Teise pere puhul on lapse puhul kasutatud kingiks saadud või taaskasutatud asju, aga isegi siis kulus lapse 2-aastaseks saamiseni 4861 eurot.

Lisaks on lapsega vaja suuremat korterit, mistõttu korteri üür on seoses lapsega igas kuus ligi 100 euro võrra kõrgem. Lapsega seoses on ka veearve tunduvalt suurem.

Soomes tuleb arvestada ka sellega, et lapsega kodus olles koguneb vähem pensioniraha, mistõttu on lapsevanematel väiksemad pensionid. Lapsepuhkuse ajal koguneb pensioniraha poole vähem, mis tähendab igas kuus ligi 40 eurot kaotust. Mida kauem on lapsevanem kodus, seda väiksem on tulevikus pension.

Pensionikeskuse andmetel mõjutab naiste pensioni lapse saamisest rohkem see, et naiste palgad on väiksemad. Väiksem palk tuleb omakorda asjaolust, et naine tegeleb lapsega. Taani uuringu puhul tähendab laps naisele sissetulekus ligi 20-protsendilist kaotust. Ehk siis: laps on naise puhul palgalõhe peamine põhjus. Taanis kutsutakse seda 20-protsendilist erinevust „child penalty”-ks (tõlkes: lapsetrahv). Soomes pole vastavaid uuringuid tehtud, aga arvatavalt on Soomes see „trahv” veel suurem, kuna Soomes on naised lapsega kauem kodus kui Taanis.

Soomes paljud naised ei teadvusta lapse saamise puhul asjaolu, et see mõjutab terveks eluks nende edasist karjääri ja sissetuleku väljavaateid.

Üks võimalus naiste olukorra parandamiseks oleks osa-ajalise töö suurem kasutamine. Soomes on praeguseni levinud nn on-off mudel, kus naine on tööl kas 100 protsendi või üldse mitte. Kaasa aitab ka see, kui isasid kaasatakse rohkem lastega tegelemisse.

https://yle.fi/uutiset/3-10287583