Praegu tundub uskumatuna, aga veel sadakond aastat tagasi 20. sajandi algul olid soomlased maailmas kõige suuremad heroiinitarbijad. Heroiini leidus igas kodus ja seda pandi isegi köharohu sisse.
Soomes kasutati heroiini elaniku kohta maailmas kõige rohkem aastatel 1930-1950. Praegu peetakse heroiini maailma kõige ohtlikumaks narkootikumiks, vahendab Helsingin Sanomat.
Mooniõitest saadava aine tervistavat mõju kirjeldas 1822. aastal Inglise kirjanik Thomas De Quincey – see aitas kurbuse, valu ja muude hädade vastu. Tema väitel oli igaühel võimalik õnne osta ja kanda seda vestitaskus. Uut imerohtu tarvitasid teadlased, aristokraadid, kunstnikud ja poliitikud.
Oopiumi keemilist koostist kirjeldades oli De Quincey’l õigus – see sisaldab tõesti endorfiine, mida organism ka ise toodab ja mis eralduvad une, liikumise ja seksi ajal. Ainet saadi mooniõite kuivatamisel – nõnda sünnib oopium – seda võis närida niisama, panna alkoholi sisse, suitsetada või keerata pillideks.
Moonid on pärit praeguse Türgi aladelt ja neid kasvatati juba ligi 7000 aastat tagasi. Esimesed kirjalikud teated oopiumi kohta pärinevad vanast Sumerist 3400 aastat enne meie aega. Kohalikud kasutasid selle kohta terminit gil-hul – rõõmu taim.
Oopiumi tundsid ka vanad egiptlased ja seda anti isegi lastele. Oopiumi nimi tuleb kreeka keelest, sõnast opion, mis tähistab moonikupardest saadud vedelikku. Oopiumisegu nepenthe on mainitud isegi Homerose eeposes Odysseia.
Rooma riigis oli oopium nõutud kaup, see tõi sisse 15 protsenti maksutuludest.
Soome saabus oopium tõenäoliselt juba viikingiajal, kõige hiljem keskajal, ja seda kasutati peamiselt ravimina.
- sajandil sai oopiumist Soomes kogu rahva ravim. Seda soovitas kasutada arst ja taimeteadlane Elias Lönnrot. Soomes kasutati oopiumi kohta nimetust unileipä – uneleib. Oopiumi anti ka lastele.
Oopiumi pärast on isegi sõditud. Näiteks hiinlased ei soovinud oopiumi kasutada, aga Inglismaalt veeti seda vägisi sisse. Sellest algasid Hiina-Inglise sõjad. Neid sõdu 19. sajandil kutsuti oopiumisõdadeks.
Oopiumi sõltuvus oli teada, aga seda võrreldi 19. sajandil alkoholi sõltuvusega. Oopium oli rohkem rikaste mõnuaine, kui vaesem rahvas tarvitas alkoholi.
Probleemid mõnuainetega tekkisid 19. sajandil pärast seda, kui Saksa arst Friedrich Sertürner sünteesis morfiini, heroiinist mitu korda kangema aine. 19. sajandi keskel leiutati süstal ja hakati morfiini süstima. Mofriin sai nime unejumala Morfeuse järgi. See oli oopiumist neli korda kangem aine, mida süstiti otse veresoonde. Nii muutus sõltuvus palju ohtlikumaks kui see oli varem.
Ühendriikides sai morfiin populaarseks kodusõja ajal ja pärast seda 19. sajandi lõpupoole. Morfiini kasutati haavatud sõduritel valude leevendamiseks. Samamoodi kasutati morfiini Soomes ulatuslikult teise ilmasõja ajal – ja see tekitas palju sõltlasi.
Morfiini tarvitamine oli keskklassi pahe – seda kasutasid arstid, apteekrid ja teised, kellele see oli kättesaadav.
Aastal 1874 sünteesiti diatsetüülmorfiin, veelgi kangem aine – selle abil raviti morfiinisõltlasi, nii nagu morfiini abil raviti oopiumisõltuvust.
Diatsetüülmorfiini omapära on selles, et organism muudab selle morfiiniks ja nii vabaneb korraga rohkem mõnuainet. Uus ravim sai nimeks Heroiin – sangariaine. Täna peetakse seda maailmas üheks ohtlikumaks narkootikumiks.
Oopiumi-vastane liikumine sai alguse 19. sajandi algu Hiinas. Edasi hakati selle vastu võitlema Ühendriikides. Ent enamus riike ei võtnud vedu. 20. sajandil alustati USA-s sõda narkootikumide vastu.
Soomes oli heroiin veel 20. sajandi algul täiesti tavaline. Soomlased olid elaniku kohta maailma suurimad heroiinitarvitajad. Heroiin oli täiesti tavaline kodune ravim, mida pandi isegi köharohu sisse. Soome apteekidest kadus heroiin alles 1957. aastal. Opiaatide kasutamine mõnuainena kriminaliseeriti Soomes 1972. aastal.
Nii nagu alkoholi puhul, polnud keeldudest kasu. Vaatamata keelule tarvitati Soomes alkoholi ja heroiini edasi. Sõjast narkootikumidega pole kasu olnud ka USA-s. Aastal 2016 suri USA-s narkootikumide tarvitamise tagajärjel 115 inimest päevas, narkomaania on USA-s laiemalt levinud kui kunagi varem. USA-s räägitakse juba opioidikriisist.
Kriis tuleb osalt sellest, et opioide kasutatakse väga laialdaselt meditsiinis ja sealt saab alguse inimeste sõltuvus. Pole juhus, et ingliskeelset sõna drug kasutatakse nii ravimite kui narkootikumide puhul.
Sama lugu on Soomes. 2000ndatel aastatel hakati narkomaane ravima kange narkootikumi buprenorfiiniga, tuntud kui Subutex. Viimasest on aga saanud nüüd kõige levinum narkootikum.
Paljud riigid on läinud teist teed ja lõpetanud narkootikumide demoniseerimise. Näiteks Portugalis ja Hispaanias, kus probleem oli väga terav, on narkootikumide kasutamine isiklikuks tarbeks dekriminaliseeritud. Pärast seda on üledooside, vägivallakuritegude ja hiv-nakatumiste arv järsult vähenenud.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000005752810.html
