Eestlased käituvad Soomes nagu pagulased: elukoht on küll Soomes, aga hing ihkab tagasi Eestisse. Põhjus on selles, et Eestis käib juba mitukümmend aastat sõda kahe erineva ühiskonnakorralduse vahel.
See on üldteada, et Eestist ei minda Soome selleks, et seal elada. Põhjus on selles, et Eestis on sadu tuhandeid hammasrataste vahele jäänud inimesi, kel pole muud võimalust, kui Soome minna. Kas siis selleks, et maksta kodulaenu, elatist, võlga, sööta lastel kõht täis, pidada üleval puudega last või lihtsalt koguda raha selleks, et omale Eestis elamine soetada.
Eestit võib võrrelda sõjatandriga, kus eelmine ühiskonnakorraldus kokku kukkus, aga uut pole suudetud veel üles ehitada. Sõja tõttu on Eestis sündivus juba mitukümmend aastat poole madalam kui tavaliselt, nii nagu eelmise sõja ajal. Aga erinevalt eelmisest sõjast on praegune kestnud juba mitukümmend aastat ja lõppu pole näha. See on ka põhjus, miks eestlasi lahkub üha oma kodumaalt ja asub elama välismaale, põhiliselt Soome. Plaan on ajutine, aga elu näitab, et ajutised asjad on kõige kestvamad.
Soome läinud eestlasi ühendab teadmine, et ükskord lähevad nad Eestisse tagasi. Sama mõttelaad on pagulastel. See raskendab omakorda eestlaste sulandumist Soome ühiskonda: nad vaatavad Soomet kui ajutist elukohta, kust lahkutakse niipea, kui asjad Eesti paremaks lähevad. Eestlased on Soomes kõige suurem välismaalaste grupp, aga kõige vaiksem: nad ajavad oma asja ja soomlaste tegemistesse nina ei topi. Ühelt poolt on see soomlaste jaoks hea ja turvaline, aga teiselt poolt suureneb passiivsete inimeste hulk, kes küll Soomes elavad ja soomlastega sama õhku hingavad, aga laiemalt elus kaasa ei löö. Passiivsuse tõttu on eestlased Soomes alaesindatud: erinevalt mitmetest teistest rahvusgruppidest pole eestlastel oma inimesi volikogudes ja parlamendis. Alaesindatus omakorda võimaldab eestlasi petta ja tüssata. Eesti valitsus siin samuti kaasa ei aita: Soome läinud eestlasi vaadatakse ja koheldakse nagu mugavuspagulasi, kuigi paljud neist toovad oma raha Eestisse.
Teadaolevalt elab Soomes kas püsivalt või ajutiselt ligi 150 000 eestlast. Nad ehitavad üles Soome majandust ja ühiskonda, annavad tohutu panuse. Pole saladus, et näiteks ehitustel kõlab valdavalt eesti keel. Erinevalt soomlastest on eestlased valmis tegema pikki tööpäevi. Ohverdama töö nimel oma tervise. Soome busse ja taksosid sõidavad eestlased. Koristusfirmad on eestlaste päralt. Suurt osa Soome majandusest käitavad noored ja täies elujõus eestlased.
Iga Soome läinud eestlane on korvamatu kaotus Eesti jaoks. Aga Eesti pole võimeline inimesi kinni hoidma, sest käib sõda. Millal siis asjad Eestis paremaks lähevad? See on, nagu öeldakse miljoni dollari küsimus, mille vastus ei tea kahjuks mitte keegi. Kunagi oli jutt, et Eesti jõuab Soomele järele paarikümne aastaga. Nüüd on paarkümmend aastat möödas, aga vahe on endiselt väga suur. Järgmine prognoos on, et Eesti jõuab Soomele järele 50 aastaga. Paljud tänased tööinimesed seda aega kahjuks tõenäoliselt ei näe. See on ka lahkumise põhjus.
